Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt. 2.2.2. Mündid Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: 1 sent(1929) 2 senti 5 senti(1931) 10 senti(1931) 20 senti(1935) 25 senti 50 senti(1936) 1 kroon(1933) 2 krooni(1930) 2.3. Rubla Rubla on praegusel Venemaal, endises Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik. Jaguneb sajaks kopikaks. 1940 Novembris hakkas Eestis krooniga kõrvuti kehtima Nõukogude raha. Kroon jääb kehtima veel neljaks kuuks. Ametlik kurss on 1 kroon = 1 rubla ja 25 kopikat. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsiooni ja sellega vähendada suurt rubla ja krooni väärtuse erinevust. 1947 16. detsembril kuulutati Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. 18. detsembri Õhtulehes ilmus teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada 1947. aasta kupüüride vastu 22
enne eesnime; kui kellelgi on teaduskraad, tuleks see öelda pärast perekonnanime. Austusavaldusena pöördutakse firmajuhi poole kasutades sõna „eesistuja”. Pidage meeles, et hiinlastele ei meeldi oma äripartneritega familiaarne olla. Vene raha Venemaa rubla, on Venemaa Föderatsiooni rahaühik, mida kasutav ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Rubla oli varem ka Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV rahaühikuks. 1 rubla jaguneb 100-ks kopikaks. ISO 4217 rahakood on RUB. Endine rahakood RUR tähistab ümberarvestusele (1RUB = 1000RUR) eelnevat Vene rubla. Hiina jüaan Hiina jüaan on Hiina rahaühik, mille sümboliks on Eesti keeles kasutatakse ka normeerimata sõnakuju jüään, mis järgib vokaalharmooniat ja mille hääldus on hiinakeelsele lähedasem. Hiina valuuta on renminbi peamiseks valuutaühikuks on jüään. Üks jüään võrdub kümne tsjaoga, üks tsjao omakorda kümne fõniga.
Malken, 1997, :lk.15). Paralleelselt vanade kupüüridega ilmusid 1991. aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla. Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja sajalisel beez. Rubla jaguneb 100 kopikaks. Nimetus kopikas tuleneb sõnast , mis tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta.
annaabi.ee 
