pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6. APJ treipinkide seadistamine Koordinaatsüsteem treimine, telfede asetus, aktiivtööriistad treimine, Offset. 7. Freespinkide tüübid
tingitud sellest, et kammlõikepingil kopeeritakse tööriista hammaste kontuur töödeldavale pinnale. Pinkide põhikarakteristikuteks on tõmbejõud ja tõmbepikkus. Pinged on sageli hüdroajamiga ja töötavad enamasti poolautomaatrežiimil. Neid liigitatakse sise- ja väliskammlõikepinkideks, töökäigu liikumise sihi järgi horisontaal- ja vertikaalpinkideks. Kammlõikamist kasutatakse saritootmisel. Hambalõikumine: Hambalüikumisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. 1) Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, mille on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. 2) Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi hammaslõikurit või hammasrataslõikurit ehk hambatõukurit.
a b S P a 5 6 4 8 7 5 5 4 20 18 b 4 3 3 5 3 5 6 3 S 20 4 3 P 18 8 5 7 3 5 5 Valemite kopeerimine tööriistariba nuppudega 1. Muuta aktiivseks lahtriplokk (lahter) , kus asuvad vale 2. Klõpsata nuppu Copy 3. Valida (märgistada) lahtriplokk, kuhu on vaja kopeer 4. Vajutada klahvile Enter või klõpsata nuppu Paste NB! Nupu Paste kasutamil jääb kehtima kopeerimise olek. Sellest väljumiseks vajutada klahvile Esc(ape) ariba nuppudega ter) , kus asuvad valemid. kuhu on vaja kopeerida. sata nuppu Paste ma kopeerimise olek. Esc(ape) Valemite kopeerimine objektimenüü a b S P a 5 6 4 8 7 5 5 4 20 18 b 4 3 3 5 3 5
Joonis 21. Revolvertreipink 35. Kamm ja hambalõikamine Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldab kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Joonis 22. Kammlõikamine a – kammlõikur, b - lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit – kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. 26 36. Lihvimine Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud
faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. 66. Mis on termomõju tsoon keevitamisel? Põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. 67. Mis on kopeer-, mis rullimismeetod hammasrataste puhul? Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit.
Rulli liikumiskiirus sõltub töö tehnoloogiast ning seetõttu on neid vedavad traktorid varustatud käiguaeglus-titega. Kõige efektiivsem on ru1li töö kiirusel alla 1,5 km/h. Langevateraskustegarullid: Rull koosneb kahest omavahed traaversitega ühendatud keeviskettast. Mõlema ketta külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veere-laagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Kopeer on liikumatu ning ,tal on diametraalne soon, kuhu teatud hetkel satub raskuse rull. Raskuse langemist suunavad ka diametraalsooned ketaste sisekülgedel. Kettasoonte otstes on amortisaatortõki- sed, mis ei lase raskust juhtsoonest välja langeda. Põhiraam 6 toetub oma liikumatute tappidga rullike-tastele ning traktori liikumatule tiislile 1 sadullaagri 3 abil. Viimane saab liikuda kahel tasandil. Rõht-tasandil on sadullaager ja raam omavahel ühendatud kahe pöördesilindriga 2
töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. Horisontaalpuurpingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. Hambalõikamine. Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid
tööriistale puurpink. Sele 2.38. Freesimise põhioperatsioonid ja freeside tüübid Nagu teisedki lõikepingid, liigitatakse ka freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbe- lised pingid on vastavalt töövõlli (spindli) asendile horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid. Eriotstarbelised pingid on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks keermefreespingid, kopeer- freespingid jm. Horisontaalfreespinkidel (sele 2.39) on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse Sele 2.40. Puurpingil kasutatavad lõikurid ja freestorn ja kus toimub pealiikumine (freesi pöörlev teostatavad põhioperatsioonid liikumine). Toorik kinnitatakse töölauale, mis võib
annaabi.ee 
