meenutas Indrekule tema isa. Saunas rääkis Voitinski Indrekule elutarkusi ja oli Indrekule tänulik. XXVI Indreku ja Voitinski sõprus kestis ka peale sauna ja Indrek kutsuti ainukese õpilasena Voitinski nimepäeva tähistama Slopasevi juurde. Seal olid kõik end parasjagu täis joonud ja taheti ka Indrek täis joota. Terve öö vaieldi seal jumala, maailma ja inimese olemuse üle. See kestis seal nii kaua et Indrek tüdines ära ja lahkus. Järgmisel päeval proovis Indrek härra Koovilt teada saada kumb võitis vaidluse, kuid Koovi vastas selle peale, et see ei puutu temasse. XXVII Varsti saabus linna tsirkus, mis tõmbas kõigi tähelepanu, isegi härra Mauruse enda, ja ta ütles, et piletite asjus tema juurde tuldaks. Peale tsirkuses näidatud maadlemist hakkasid kõik koolis järsku jõu harjutusi tegema, et oma muskleid näidata, kuid see ei kestnud kaua, sest jõulude ajal tuli kooli uus õpilane, kes oli eelmisest koolist välja visatud, sest ta
sõpruse, õlle ja vihtlemise eest XXVI - Voitinski ja Indrek said sõpradeks ka väljaspool sauna, ta kutsuti Voitinski nimepäeva tähistama Slopaševi juurde, oli ainukene õpilane seal - kõik jõid, püüti ka Indrekut täis joota, sest siis pidavat ta õigeks sõbraks saama - vaieldi erinevate asjade üle: inimese, jumala, maailma, Indrekule tundus see mõttetu ja ta tüdines selles ning lahkus - järgmisel päeval tahtis Indrek teada saada, kes vaidluses peale jäi, läks seda Koovilt uurima, kuid sai vastuseks, et see ei puutu temasse XXVII - linna tuli tsirkus, mis köitis kõigi tähelepanu, isegi Mauruse - Maurus pakkus poistele, et kes tahab tsirkusesse minna, tulgu tema juurde, sest tema käest saab pileti poole odavamalt - õpilased käisid karjakaupa tsirkuses - peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama, isegi Indrek
Vene keelt te ju niipalju oskate, et aru saate." Ta ulatas Indrekule mingisuguse paksu raamatu. ,,Ja pange raamatule paber ümber, muidu määrite ära, sest raamatut peab hoidma," õpetas ta ning, kui Indrek juba ukse avas minekuks, kordas ta: ,,Lugege, lugege, lugege ja jätke need jandid selle Tigapuuga ja ka vana endaga. Ka temaga," kinnitas ta. ,,Ma olengi juba jätnud," ütles Indrek. ,,Seda parem," vastas Koovi. Oli ka teisi vanu, kes käisid vahete-vahel Koovilt ühes või teises asjas abi või nõu otsimas. Nendelt kuulis ta temast endast lähemalt. Sauniku poeg, kihelkonnakooli kaudu vallakooliõpetajaks, kuidagi linna asunud, seal soodsamais oludes edasi töötanud, kuni sooritanud küpsuseksami. Praegu alles ülikoolis, ise juba neljakümnene. Selle kõrval annab siin tunde, esineb seltsides teaduslikkude kõnedega, käib mingisugustel koosolekutel, ajab
annaabi.ee 
