org...). 3 Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Näitsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu- Suurlaht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006). Milleks kaitsta märgalasid? Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse säilitamises. Elu Maal tekkis ja arenes veekeskkonnas, märgalad on praegugi produktiivsed ja liigirikkad (Kuresoo, 1998).
Tahkuna torni kõrgus on 42,5 m, mõningatel andmetel 43 m, Ristna tornil ligi 30 m. Tahkuna tuletorni juures käime läbi ka ümbruse mälestame Estonia mälestusmärgi juures sel laeval hukkunuid ning läbime Tahkuna kivilabürindi. Tahkuna kivilabürint rajati Hiiumaa Kuningliku Karskete Ölutinautlejate Seltsi poolt 1997.aastal. Kivilabürint oli Kootsaare kivilabürindi koopia, mis rajati iidse labürindipärimuse jätkamiseks ja kõigile tutvustamiseks. Peale jaanuaritormi taastati labürint, kuid see toodi tuletornile lähemale. Lisaks rajati iidne indiaani kultuuris pärinev kividest laotud elukaar. Järgmine vaatamisväärsus on Hiiumaa üks tuntumaid Ristimägi. Tänapäeval rõhutatakse
kuhjatistes kivitäksi. Haruldastest linnuliikidest võib meil vaid rannaniitude veeloikudega aladel pesitseda veetallaja Rannaniidud on Eestis hävimisohus oleva kõre e juttselg-kärnkonna peaaegu ainukeseks elualaks. See kunagi üpris arvukas ja levinud liik on praeguseks säilinud vaid vähestes paikades, näiteks Manija, Häädemeeste – Pulgaoja ja Kabli rannaniidul Pärnumaal, Ruhnu saarel, Mudaste-Kootsaare rannaniidul Hiiumaal jm. Viimase paarikümne aastaga on enamik kõre kudemis- ja elupaiku – endisi lagedaid rannaniidu- ja rannakarjamaa-alasid – roostunud ning võsastunud. Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud. Meretuulte põhjustatud soolase vee üleujutamistega, sellega et rannaniidud on märjad alad
KIHELKONNA EST010101461 EK-9247 3F00F08 ES2175 KIIPSAARE EST010101438 EK-9519 199FG18 ESED KIISK EST030818505 EK-0001 2F0050111 KILU-2 EST010126490 EK-1676 1F00F43 ES2287 KILU-3 EST010126491 EK-1677 1F00F31 ES2288 KILU-5 EST010126492 EK-1679 1F00E23 ES2286 KLARA EST010126051 EK-9310 1F00F49 ES2226 KOHA EST030915343 EK-0012 2F00K08 ES2136 KOOTSAARE EST010101437 EK-9712 199FG23 ESZD KOTKAS EST090911001 EK-0903 1F09H04 ESJN KRISTINA EST010101454 EK-9230 1F00B06 ES2112 KRISTINA LOGOS EST040401024 EK-0402 1F04C02 ESRK KSA-268 EST080122001 KSA-268 KSA-268 KURESSAARE EST010101425 EK-9221 399FH15 ES2187 KÕBAJA EST010101435 EK-9304 199FJ34 ES2032 KÕRGESSAARE EST010101440 EK-9711 197FH07 ESZC
annaabi.ee 
