ja oskuste kirjeldamisega, enesetõhusus, eneseregulatsioon Saat ja Kanter (2004). Enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Kaaslastepoolne aktsepteerimine – käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning populaarsuse eakaaslate hulgas Käitumuslik – suurendavad positiivse kinnituse tõenäosust, vähendavad negatiivse, karistuse tõenäosust Sotsiaalselt kohane – situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele) Caldarella & Merell (1997) sotsiaalsed oskused Sotsiaalne mõistmine – teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast. Arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida. Suhtlemine eakaaslastega – oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega.
puuduvad, siis need, kes midagi omavad, tunnevad vajadust seda omandit kaitsta, sellal kui «mittaomajad» tunnevad end frustreeritutena ja on kadedad. Eelarvamuse puhul toimiv tunnetuslik mehhanism (Tajfel): 1) Kategoriseerimine - kuidas infot klassifiseerime ja stereotüüpia. 2) Assimileerimine - kuidas õpime rakendama hinnanguid. 3) Kokkukuuluvuse (koherentsuse) otsimine - püüd seletada või õigustada oma ideid ja hoiakuid. Etniliste eelarvamuste põhimõtted: 1) Koostoimivad eelarvamuste liigid: üks põhineb isiksusel, teine - valeinfol ja vajadusel vähendada tunnetusliku töötlust. 2) Kui grupid võistlevad või on konfliktis, saab sotsiaalseks normiks diskrimineerimine omade kasuks ja mitte-omade vastu. 3) Mida vähem kellegi kohta infot on, seda hõlpsamini kaldume stereotüüpiasse. 4) Ühiskondlikult omaks võetud hoiakud ja stereotüübid on laialt tuntud ja mõjutavad inimeste käitumist tugevasti.
mille telos`t püütakse saavutada ühiselu erinevates vormides. Ühiskonna jagamatuks algühikuks, sotsiaalseks aatomiks, on perekond (mitte üksikindiviid, nagu valdavalt uusaegsetes sotsiaalsetes õpetustes. Perekonna telos on järglaste saamine ja siin kujunevad algsel kujul ka põhilised loomulikud allumis- ja valitsemissuhted: mehe võim naise üle, vanemate võim laste ja peremehe võim orjade üle. Teatud maa-alal koostoimivad perekonnad moodustavad asunduse, mille peamine otstarve on majanduslik, ja asundused polis`e. Viimane on, vähemasti oma parimas kehastuses, autarkiline (iseennast varustav, sõltumatu) inimeste koostegutsemise vorm. Polis`e kui eetilis-poliitilise inimeste ühenduse autentne, ehe telos on kodanike jaoks tingimuste loomine ja kaasa aitamine kestva õnnelikkuse saavutamiseks. Poliste tüpiseerimise, klassifitseerimise aluseks on kaks tunnust valitsejate arv ja valitsemise eesmärk
annaabi.ee 
