Alumiiniumi kasutamine Veel äsja, sada aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, sest seda ei osatud veel eriti leida ega valmistada. Seetõttu oli ta väga hinnaline ja haruldane metall, millest tehti ainult luksusesemeid. Alumiiniumi valmismaterjalina(ehedana) looduses ei leidu. Looduses leidub seda ainult ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud ja ta esineb paljude kivimite ja teiste mineraalide koostistes. Tähtsaimaks aluiiniumi tooraineks on mineraalboksiit, mille peamiseks koostisaineks on alumiiniumoksid AL2O3. Alumiiniumil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid: - kergus - vastupidavus õhuhapniku suhtes - vastupidavus vee suhtes (tavatingimustes) - hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - madal hind Paraku on alumiiniumil ka puudusi: - pehmus - vähene mehhaaniline vastupidavus - keemiline aktiivsus hapete suhtes Alumiinium on oluline ka igapäevaelus
vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed. Esinevad vaid ühendite koostistes. Elektronskeemi koostamine Sümbol tuumalaeng elektronkihtide arv perioodinumbri järgi Na +11 I 2) 8) 1) - viimase elektronkihi elektronide arv rühma numbri järgi (ainult A rühma puhul) Liites/lahutades elektronid elektronkihtidel pead saama sama arvu nagu on tuumalaeng. IOON Ioon on laenguga aatom. Aatomis võib liita ja lahutada elektrone, et saada viimasele kihile 8 elektroni
küüntele valgete joonte ilmumine. Arseen võib ka etendada osa vereringeelundite haiguste, 3 diabeedi ja allergia kujunemisel. Inimesele on surmav arseen umbes 0,05..0,1 grammi juures, aga mürgitust põhjustab see juba 5. milligrammi juures. Arseen ei ole tegelikult ainult halb. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Neid kasutatakse näiteks sulamite koostistes (pronks), Laser- ja pooljuhttehnikas, puiduimmutusvahendina, meditsiinis (alatoitlus, leukoos, kehvveresus, neurasteenia, nahahaigused jt.), näriliste mürgina, auto akude tugevdamisel ja kosmeetikas. Arseeni avastamise meetod töötati välja alles 1839. aastal inglise keemik James Marshi poolt, selle abil suudeti avastada Napoleon I viie juuksekarva järgi, et ta oli mürgitatud arseeniühendite abil. Arseenil põhineb ka fotosüntees. Oremlandi teooria järgi, tekkis arseenil
Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni. Hiljem sai kristalset räni prantsuse õpetlane Henri Sainte-Claire Deville (1854). (11) 2. Levik Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12) Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t. Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni tunduvalt vähem (5 mg/l). Atmosfääris esineb see tolmuna (ränihiib, silikaadid). (11) Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest
annaabi.ee 
