• Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19. Mis on lakk? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 20. Mis on hermeetik? Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, väga erinevate koostistega - enamuses orgaanilise pärioluga. • Nendega tihendatakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid. 21. Miks silikooni kiht ei lase läbi vett? Hüdrofoobsus, moodustab veekindlaid tihendeid. 22. Miks silikooni kiht ei kaitse pinda kahjulike gaaside eest? Tegelikult ei ole hüdrofoobne kiht pidev kile vaid pigem mikroskoopiline võrgustik. • Veetilgad ei saa sellest läbi tungida suuruse tõttu. • Samas üks veemolekul saab seda vabalt läbida ja võimalda niiskust sisaldaval
Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide, värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C. Madalatemperatuurilised joodised: 5 Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud õhukeste tinaesemete jootmisel (elektri-, soojusaparaatides jms) Madalatemperatuuriliste joodiste koostisesse kuuluvad peale plii ja tina veel vismut ja kaadium. Need joodised on rabedamad kui tina-pliijoodised, eriti kui nad
kaneelipuu (Cinnamomum aromaticum), millest saadakse kassiat ning jaava kaneelipuu. Tseiloni kaneel on värvuselt kahvatupruun ja maheda maitsega, kassia värvus on tumepruun ning ta on tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Samuti anti töös põgus ülevaade kaneeli ajaloost, kuidas seda saadakse, kaneeli omadustest, selle ostmisest ja säilitamisest. Käesolevas töös võis lugeja tutvuda kaneeli toiteväärtuste ja biokeemiliste koostistega tabelite abil ning lugeja sai teada kaneeli raviomadustest ja kasutamisvõimalustest. 8 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel(25.09.2012) 2. www.nal.usda.gov(25.09.2012) 9
binaarses faasidiagrammis on kaks komponenti (2 ainet). binaarne isomorfne faasidiagramm - kahe aine vastastikune lahutumine on täielik (toimub kõikidel komponentide kontsentratsioonidel, nt binaar-eutektiline süsteem: 2 ainet ei lahustu vastastikku kogu kontsentratsioonivahemikus, esineb eutektiline punkt, eutektilise koostisega sulam tahkestub madalaimal temperatuuril, võrreldes kõikide teiste koostistega. nt 4. Kirjeldage "kangireegli" rakendamist faaside osakaalu määramiseks binaarselt faasidiagrammilt. 5. Tooge näiteid defektide mõjust materjalide omadustele. Defekti all peetakse silmas igasugust kõrvalekaldumist kristallvõre korrapärasusest. Defektide põhiliigitus on: punktdefektid, joondefektid, pinnadefektid ja ruumdefektid. Punktdefekt võib luua kristallvõres pingepunkti, mis vähendab dislokatsioonide liikuvust ja seetõttu tugevdab materjali.
Iga kivistamisaja (1, 3, 7, 28 päeva) jaoks normaaltingimustel valmistatakse 1 vorm proovikehi (1 vormis on 3 kuupi), mis asetatakse pärast ettenähtud normaaltingimustel kivistamise aega madalale temperatuurile (- 18oC), kuni proovikehade 28 päevaseks saamiseni. Proovikehad võetakse madalalt temperatuurilt (- 18 oC) toatemperatuuri keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist. Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega: Tabel Valmistatavate betoonide koostised Betooni Betooni koostis [kg/m3] koostiskomp C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 onent Tsement 309 348 388 442 505 Killustik 1275 1269 1254 1243 1224 Liiv 570 543 525 489 456
Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide, värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C. Madalatemperatuurilised joodised: Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud õhukeste tinaesemete jootmisel (elektri-, soojusaparaatides jms) Madalatemperatuuriliste joodiste koostisesse kuuluvad peale plii ja tina veel vismut ja kaadium. Need joodised on rabedamad kui tina-pliijoodised, eriti kui nad sisaldavad tunduval hulgal vismutit.
Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide, värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C. Madalatemperatuurilised joodised: Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud õhukeste tinaesemete jootmisel (elektri-, soojusaparaatides jms) Madalatemperatuuriliste joodiste koostisesse kuuluvad peale plii ja tina veel vismut ja kaadium. Need joodised on rabedamad kui tina-pliijoodised, eriti kui nad sisaldavad tunduval hulgal vismutit.