Vähim lõtk C Min = D Min – d Max Istu tolerants TC,I S,N = Td + TD 3.4 Istude tööjoonis: Selel 3.1 on toodud meie esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning nende koostejoonis, neile on märgitud istu tähelised, numbrilised ja kombineeritud tähistuses nii ISO kui GOST-I järgi. Koostejooniste tegemiseks kasutasin [1.3] allika alusel H8 Ø20 n 7 Ø20H8 Ø20n7 Ø20 + 0,033 Ø82 +0,033 Ø20 +0,015
Joonistada skeem konstrueerimisprotsessi üldiste faasidega (lisada skeemile märkused ja seletused). Jajaaa, joonista ise! Nimetada masina (seadme) detailse lahenduse punktid. 1. Toote taandamine koostudeks ja alamkoostudeks 2. Toote, koostude ja alamkoostude sõlmede ja detailide (masinaelementide) kujundamine. 3. Detailide materjalide valik. 4. Detailide tugevus- jäikus-, täpsus-, töökindlus- ja muud arvutused. 5. Ostetavate koostude ja detailide valik. 6. Koostejooniste, detailjooniste, tükitabelite ja muu dokumentatsiooni loomine. Milles seisneb standard-, tüüp- ja originaaldetaili eripära? Standard Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele. Tüüp Vastab kujult mõnele standarditele. Originaal Antud lahenduse jaoks spetsiaalselt konstrueeritud detail (Saku Originaal see õige!) Milleks tehakse detaili või koostu struktuurianalüüsi? Kuidas nimetatakse kolm struktuurielementi ja mis on nende ülesandeks?
Milliseid tegevusi see sisaldab? Koostamine on toote koostisosade liidete moodustamine. Liited võivad olla lahtivõetavad ja lahtivõetamatud (liitmine kinnikruvimisega, sissepressimisega, keevitamisega, liimimisega jt). Tavaliselt koostamise tehnoloogiline protsess töötatakse välja etapiliselt: - väljalaske mahust (nõutud programmist) sõltuvalt määratakse koostamise takt ja rütm; - teostatakse koostejooniste tehnoloogiline analüüs konstruktsiooni tehnoloogilisuse väljatöötamiseks; - tehakse konstruktsiooni mõõduline analüüs, mõõtahelate arvutus ja töötatakse välja meetodid koostamise täpsuse saavutamiseks (täis-, osa- või valikvahetatavuse meetod), reguleerimine ja sobitamine; - määratakse koosteoperatsioonide diferentseerimise või kontsentreerimise otstarbekas aste;
2õn 0 2 0 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste lugemiseks ja eskiiside visandamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID. 3.2. MÕÕTMESTAMINE. 3.3. KUJUTISED MASINAEHITUSES. 3.4. VAATED. 3.5. LÕIKED, RISTLÕIKED. 3.6. LIITED. 3.7. TINGMÄRGID. 3.8. SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE LUGEMINE. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone · kujutisi masinaehituses oskab : · lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise; · visandada skeeme ja eskiise. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul arvestusliku tööga. TEHNILINE MÕÕTMINE
Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst. Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagu pinnakaredus, tole- rants, kõvadus, termiline töötlemine, pinna katmise viisid jne. Detaili tööjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgi sõlmed, seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta. Selles aitabki nii õpilasi kui õpetajaid käesolev õppematerjal. Joonestamine aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Joonestamise
annaabi.ee 
