kahjustaks tollitemplit või plommi. Selle nõudmise täitmiseks sätestab konventsioon veokitele/konteineritele ehitusstandardid ning eeldused, mis lubavad TIR-protseduuris osaleda. Et üldse TIR konventsioonida liituda, peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja selle seadmed vastama kindlatele tingimustele ning olema heaks kiidetud TIR-juhendiga sätestatud korras. Käesoleva eeskirja nõuete täitmiseks tuleb järgida järgnevaid reegleid: · Veoseruumide koosteelemendid ühendatakse (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma avamisjälgi jätmata, või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad; · Kui kasutatakse ühendusseadiseid (needid, kruvid, poldid, mutrid, jne), tuleb neid
mingite enam või vähem selgepiiriliste identiteetide kujunemise alusel. Järjest liigutakse kõrgema astme subjektsuse poole (mina reisil meie seltskond reisil meie bussirahvas). Mida tugevam on seos, seda tugevam on grupp tervikuna. Sotsiaalse koosluse formaalne integreerimine oleks illustreeritav vastupidiselt. Individuaalsusest jääb sõjaväes ähmane mälestus. Subjektsuse asemel tuleb massiosakese ühenäolisus, isiksustest saavad elavjõu ühikud, standardsete väeosade koosteelemendid. Sellised ühendused võivad olla väga ebastabiilsed. Tegelikkuses esinevad kombinatsioonid. Nii formeerubki elujõuline püsiv sotsiaalne tervik. Sellepärast polegi integratsiooni eri vormide puhul sotsiaalses koosluses ühiskonnas tervikuna õige küsida, missugune neist vormidest on parem, efektiivsem vms. Küsimus on hoopis selles, kuidas integratsiooni eri vorme ühiskondliku olemise eri tasanditel rakendada. Eriti tähtis on see praeguses globaliseerumises
Järjest liigutakse kõrgema astme subjektsuse poole (mina reisil meie seltskond reisil meie bussirahvas). Mida tugevam on seos, seda tugevam on grupp tervikuna. Sotsiaalse koosluse formaalne integreerimine oleks illustreeritav vastupidiselt. Individuaalsusest jääb sõjaväes ähmane mälestus. Subjektsuse asemel tuleb massiosakese ühenäolisus, isiksustest saavad elavjõu ühikud, standardsete väeosade koosteelemendid. Sellised ühendused võivad olla väga ebastabiilsed. Tegelikkuses esinevad kombinatsioonid. Nii formeerubki elujõuline püsiv sotsiaalne tervik. Sellepärast polegi integratsiooni eri vormide puhul sotsiaalses koosluses ühiskonnas tervikuna õige küsida, missugune neist vormidest on parem, efektiivsem vms. Küsimus on hoopis selles, kuidas integratsiooni eri vorme ühiskondliku olemise eri tasanditel rakendada. Eriti tähtis on see praeguses globaliseerumises