kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil. Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust.
Y12A, samuti ka kiirlõiketerasest P6M5 (nõelviilid). Rasplid erinevad viilidest raide poolest. Neid kasutatakse pehmete metallide jämetöötlemiseks, aga ka puidu ja luu viimistlemiseks. Viilid ja kaabitsad joon. 62 Kaabitsad (joon. 62b) kujutavad viili taolisi lõikeriistu, millel on hoolikalt teritatud lõikeservad. Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks; tööpinna kujult - lame-, kolmkant- ja profiilkaabitsateks. Kaabitsad valmistatakse samast materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud, kasutada kaabitsana. Sageli kasutatavad tööriistad lukksepatöös on kruvitsad (kruvikeeraja) ja mutrivõtmed. Need on vajalikud kruvi- ja poltliidete koostamisel ja lahtivõtmisel. Detailide valmistamisel kontrollitakse tema mõõtmete ja kuju vastavust joonisele kontroll- ja mõõteriistadega
levib e-kirjadena, sotsiaalmeedias ja internetis kasutatav keel, aga päris palju ka isikunimede ja kohanimede analüüsi, mitmeid eesti keelt mõjutanud aspekte ja sündmusi ,,euroeesti" keel, ,,arvutieesti" keel, Johannes Aaviku keeleuuendused, kultuurimõjud ja eesti keele kasutus erinevatel ajastutel, leksikaalsed suhted vene ja eesti keele vahel. Paljud neist teemadest on ilmselt ette antud eesti keele olümpiaadiks koostatavateks uurimistöödeks, sest igal aastal mõned teemad korduvad. Aga alati on olnud ka põnevaid originaalteemasid. KUNST, MUUSIKA Selles valdkonnas ei ole kunagi olnud töid palju, aga need on alati selgelt ajendatud noore väga sügavast erihuvist Jaapani animatsioon, kalligraafia areng, grafiti, ajalooline mood 18. sajandi aadlike rõivad, keskaegsed rõivad ja nende arheoloogilised leiud Eestist, alternatiiv- ja popmuusika sisutiheduse võrdlus,
annaabi.ee 
