a) I narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel b) II narkootilised ravimid ja ained, mida väljastatakse ainult narkootilise ravimi retsepti alusel c) III narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ning ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel d) IV psühhotroopsed ravimid ja ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel. Käitlemine KarS’i §-des 183-185, 188 koosseisutunnuseks on narkootikumi käitlemine mingis vormis. KarS’i eriosa koosseisud ei viita siiski üheselt käitlemisele, vaid toovad välja erinevad käitlemise vormid: edasiandmine, vahendamine, valmistamine, omandamine, valdamine ja vedu, kasvatamine, muu ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise ebaseaduslikkus Narkootikumi käitlemise ebaseaduslikkuse läbiv koosseisutunnus on blanketne. Edasiandmine- käsutusõiguse üleandmist, mille läbi suureneb käitlejate ring. Ei ole ka tähtis,
Teod, mille puhul karistusjärgset kinnipidamist võib kohaldada, määrab ära kahjustatav õigushüve, mille vastu on kuritegu suunatud. 16 KarS § 87² alusel on nendeks teod, mis on toime pandud tahtlikult ning suunatud elu-, tervise-, vabaduse- ning seksuaalse enesemääramise vastu, aga ka süüteod alaealiste vastu ning üldohtlikud süüteod. Toodud loetelu on aga lahtine ja nii võib kirjeldatavat meedet kohaldada ka muude kuritegude eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine, eelkõige on siin silmas peetud röövimist. Loomulikult ei piisa karistusjärge kinnipidamise kohaldamiseks üksnes kurjategija poolt toime pandud teo nö mahtumisest seaduses nimetatud süüteo alla. Oluline on ka karistusjärgsest kinnipidamisest puudutatud isikute ringi piiritlemine. 17 Kirjeldatud mittekaristuslikku meedet hakatakse kohaldama isikutele, kes on ohtlikumad kui nende poolt
kuriteo.*27 Seletuskirja lõpuosas*28 toodud kinnipeetavate arvud püüavad veenda, et seaduseparandused puudutavad üksnes väikest inimeste hulka karistusjärgse kinnipidamise potentsiaalsete klientidena Eestis nimetatakse 610 isikut aastas. Tahtmata pikemalt diskuteerida nende arvude päritolu üle, juhime tähelepanu asjaolule, et meetme sihtgrupi määramise tingimuste loetelu on lahtine ja lõpeb sõnadega ,,muud tahtlikud kuriteod, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (nt röövimine)" *29 . See tähendab, et reaalselt hakatakse sihtkontingendi määramiseks kasutama ebamääraseid kriteeriume ja seetõttu pole teada isegi mitte ligikaudne potentsiaalselt meetmele allutatavate isikute arv. Selline olukord on absoluutselt lubamatu, põhimõtteliselt ei tohi niivõrd kaheldavate kriteeriumite alusel võtta vabadust mitte kelleltki, s.t ka üks inimene oleks liiga palju.*30
annaabi.ee 
