3. Objektiivne süüteokoosseis (§ 12 II) 3.1. Mõiste ja struktuur Objektiivse koosseisu kindlakstegemine esimesena. Objektiivne süüteokoosseis moodustub objektiivsetest, välismaailmas ilmnevatest asjaoludest. Miks ta seda tegi, meid ei huvita. Tegelikult kuulub objektiivsesse koosseisu muudki, kui § 12 lg 2 nimetatu. Objektiivsete tunnuste analüüs ei pea olema kindlas järjekorras. 3.2. Objekt ja subjekt Teoobjekt on välismaailma osa, mille käitlemisele on koosseisutegu suunatud. Teatud juhtudel peab objekti analüüsima. Nt § 199 nõuab mitte lihtsalt asja, vaid vallasasja. Sellisel juhul tuleb analüüsida, kas tegemist on vallasasjaga. § 116 korral peab olema ründeobjekt sündiv või asjasündiv laps. Näiteks § 113 ei räägi midagi objekti kohta, sel juhul ei ole mõtet seda ka analüüsida. Subjekti küsimusel tuleb samuti peatuda siis, kui koosseisu nõuab seda. Süüteo subjekt on teo toimepanija. Subjekti üldtunnused (east ja vaimsest tervises
kohtuotsuse. Kohus saab teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse vastavalt KrMS § 309 lg 1. 4. 3-1-1-72-10 --> kelmuse kaasus ja p 12 on eriti oluline. • KarS § 209 (kelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Tagajärg on alati teost erinev asjaolu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt kelmuse toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole.
seisneb omaniku kestvas (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmises asjast ning asja (vähemalt ajutises) endale võtmises. Kaitstav õigushüve on omand. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Röövimise ja varguse ründeobjektiks on asi. Asi- füüsiline ehk kehaline ese. Eseme seisukohalt peab seega olema tegemist asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia (vallasasi). Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse ning röövimise objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine; 2) uue valdusse kehtestamine; 3) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse üleminekuks senise valdaja nõusolekuta. Vargus eeldab tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes, vaja on vähemalt kaudset tahtlust. Röövimise koosseis sisaldab endas peamiselt varguse tunnuseid (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil), millele lisandub vägivald, seejuures mistahes
annaabi.ee 
