nähtud asjaolu, eksimus) ◦ süü- tegu on toime pandud süüvõimeline isik ning kas puudub süüd välistav asjaolu (vaimne puue, vanus) Tsiviildeliktid ◦ Lepingulised vastutused- vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist ◦ Lepinguvälised vastutused- poolte vahel puuduvad lepingulised suhted Tagajärjed on ühised, vastavalt VÕS Tsiviildelikti iseloomustab 3-astmeline deliktistruktuur: ▪ Koosseisulisus- selgitatakse kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja põhjuslikkuse seose teo ja kahju tekitamise vahel kindlaks tegemine ▪ Õigusvastasus- kui delikt dekitati VÕS sätestatud juhtudel ▪ Süü- tahluse või hooletuse vormis Õiguse rakendamine Objektiivse õiguse loomise eesmärgiks on korraloomise soov ning kord saab kujuneda vaid inimkäitumises. See on inimkäitumisest mis tugineb objektiivsele õigusele ongi relevantne käitumine.
puhul. Lepinguline vastutus põhineb võlaõigusenormidel, mis reguleerivad siduvaid lepingulisi suhteid ja leppingulise vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist. Lepinguvälist vastutust iseloomustab see, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on lepinguvälised vastutuse alused/eeldused reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi. Tagajärjed aga on võlaõiguseseaduses ühiselt. Ka tsiviildelikti iseloomustab 3 astmeline delikti struktuur. Koosseisulisus Õigusvastalisus Süü I objektiivne teokoosseis, tuleb tuvastada kas tegu pandi toime väidetava kahjutekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ja teo vahel on põhjuslik seos? Õigusvastane on lepinguvälise kahju tekitamine kui ta tekitati seaduses sätestatud juhtudel. Süüvormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks kahjuks, kus varaline võib olla otsene või saamata jäänud tulu ja mittevaraline kujutab endas
Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse alusel. Lepinguvälist vastutust nimetatakse deliktivastutuseks. Seda kohaldatakse tsiviilõigusrikkumiste korral. Lepinguline vastutus põhineb võluõiguse normidel, mis reguleerivad lepingulisi suhteid, see eeldab lepingu rikkumist. Lepingu välisel vastutusel puuduvad poolte vahel lepingulised suhted. Õiguslikud tagajärjed tulenevad mõlemal juhul võlaõigusseadusest. Tsiviildelikti kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisulisus objektviivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuabki. Kostja teona tuleb kõne alla üksnes kostja tahtele allutatud tegu. See tegu võib väljenduda kas aktiivses käitumises või tegevusetuses olenevalt normi nõudest. Juriidilise isiku tegudeks loetakse tema juhtorganite liikmete ja nendega võrdsustatud isikute tegusid, kus need teod
annaabi.ee 
