ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud (determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“ Diskreditsiooni liigid 1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise
kontrollinud nimelt nende tõenäosuse astet, prognoosi aluseks olevate andmete õigsust ning vastavat metoodikat. 5. Riskiotsustused kaitse olukorra eest, mille kohta puudub ammendav info. Eristatakse sellest ohuotsuseid olukorrad, mille võimalik ulatus määratakse kindlaks ohu baasil. 62 6. Planeerimisotsustused piiratud kohtulik kontroll, sest pole õigusnormi koosseisuliste asjaolude Subsumeerimisega, vaid normi poolt sätestatud eesmärgi konkretiseerimisega ning eesmärgi saavutamise teede kindlaksmääramisega. Määratlemata õigusmõistete rakendamise vead: 1. Hindamise piiride ületamine kui haldusorgan ületab need piirid, mis talle on andnud õigusmõiste või seadus, mille raames ta oli vaba hindama, 2. Hindamise mitteteostamine kaks viisi: a. Administratsioon ei mõista, et talle on antud hindamise õigus b
süüdistuses kirjeldatud teoga. Riigikohus on märkinud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad "olulises osas" süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega (vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 47). See, millal saab kannatanu tsiviilnõude tekkimise asjaolude ja kuriteo koosseisuliste asjaolude kattuvat osa pidada "oluliseks", on fakti küsimus. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 10). Kuna süüdistatava karistusõigusliku vastutuse ja tema vastu suunatud kannatanu nõude eeldused tulenevad erinevatest õigusnormidest, siis ei saa nende eelduste täitmiseks vajalik
annaabi.ee 
