vastastikuses vaatamises, õrnusetunnete ja heatujulisuse idealiseerimises, kuid ka ühistes kriminaalsetes tegudes. (Mangs, Martell 2000:315) Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale, kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315) Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid
Olemasolemine kuulab, kuna ta mõistab. Kuulama (gehören) on koosolemisse kuuluma. Kuulav olemine (hörig). Kuuluv (zugehörig). Heli kuuldes me ei kuule helivõnkeid, vaid kriuksuvat vankrit või mootorratast, mitte müra, vaid midagi muud. Me kuuleme maailma. Maailma on juures. Maailma pole aistingute juures, vaid olemas-olemine maailmas-olemisena viibib ikka juures. Ka kõnes kuuleme midagi muud kui kõla. Kuuleme seda, millest räägitakse, jagatut. Vastukõne kui vastus tuleneb koosolemises jagatust. Heidegger kõneleb küsimuse primaarsusest vastuse suhtes (küsimus maailma kohta). Tõlgitsus ei ole väline operatsioon, vaid samuti eksistentsiaalne akt. Traditsiooniliselt seostatakse teost kunstnikuga, aga kuidas kunstnik sai kunstnikuks? Oma tööde kaudu. Ring on suletud. Kunstnik on loodud teose allikas, teos on kunstniku allikas. Jõuame küsimuseni kunsti olemusest. Mis on kunst, saame teada teose olemuse kaudu ja teost mõistame kunsti kaudu
vahetuskontaktides olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali üle, nimetatakse doonoriteks ja vastuvõtjad on retsipiendid, ühesuunaline. Toimumiseks on vajalik F- plasmiidi olemasolu bakteri rakus ehk F-faktor. Osad bakterid sisaldavad F-plasmiidi ja neid nimetatakse F+ rakkudeks. Teised on aga ilma plasmiidideta, neid nimetatakse F- rakud. Ja selle järgi jaotatakse kaheks. Doonor on F+ ja retsipient on F-. F+ ja F- raku koosolemises tekib nende vahel tsütoplasmaatiline sild. Ja seda silla teket kodeerib F- faktor. F- faktor vastutab ka F-pilide moodustumise eest. Neid nimetatakse ka sekspilideks. Konjugatsioon võib toimuda sama liiki bakterite piires kui ka erinevate bakterite vahel. F-plasmiid määrab bakterite järgnevad omadused: F-pilide sünteesi, mis asuvad F+ rakkude pinnal. Tegemist on seest õõnsate rakkudega, mida saab läbida DNA. F-pili
vahetuskontaktides olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali üle, nimetatakse doonoriteks ja vastuvõtjad on retsipiendid, ühesuunaline. Toimumiseks on vajalik F- plasmiidi olemasolu bakteri rakus ehk F-faktor. Osad bakterid sisaldavad F-plasmiidi ja neid nimetatakse F+ rakkudeks. Teised on aga ilma plasmiidideta, neid nimetatakse F- rakud. Ja selle järgi jaotatakse kaheks. Doonor on F+ ja retsipient on F-. F+ ja F- raku koosolemises tekib nende vahel tsütoplasmaatiline sild. Ja seda silla teket kodeerib F- faktor. F- faktor vastutab ka F-pilide moodustumise eest. Neid nimetatakse ka sekspilideks. Konjugatsioon võib toimuda sama liiki bakterite piires kui ka erinevate bakterite vahel. F-plasmiid määrab bakterite järgnevad omadused: F-pilide sünteesi, mis asuvad F+ rakkude pinnal. Tegemist on seest õõnsate rakkudega, mida saab läbida DNA. F-pili
annaabi.ee 
