EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid)
20.Mille poolest sarnanesid ja erinesid idabloki riikide kommunismist vabanemise sündmused 1980.aastate lõpus? RIIK Sündmus Aasta Poola ,,solidaarsus" tuleb võimule.Presidendiks Lech Walesa. 1989.a Ungari a)Algavad protesti demonstratsioonid. a)1988a b)Koosolekutevabadus riigis,mitmeparteisüsteemi kujunemine.Ungarist saab Vabariik b)1989a Tsehho- a)Nn sametrevolutsioon,presidendiks Vaclav Havel(otse vangist) a)1989a slovakkia b)Nn sametlahutus,Tsehhoslovakkia lahutas end Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkia b)1992a Vabariigiks Bulgaaria a)Kukutati vana juhtkond a)1989a
üldstreiki, mis seiskas raudteeühenduse. Sees treik levis kiirelt üle kogu Venemaa ja haaras ka teisi transpordi- ja sidekanaleid. See oli revolutsiooni kulminatsiooniks. 17.10.1905 avaldas Nikolai II kuulsa manifesti Riigiduuma valimiste ja demokraatlike valimiste kohta: 1. valida Riigiduuma laiendatud valimisõiguse alusel ja anda sellele seadusandlikud õigused 2. anda rahvale demokraatlikud vabadused (isiku,- sõna,- trüki,- ühingute ja koosolekutevabadus) Sellega sai liberaalne kodanlus oma eesmärgi- pääseda seadusandliku võimu juurde ja sel teel reformida parlamendi kaudu Venemaa ühiskond Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid: 1. Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17.Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit 2. Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid).
annaabi.ee 
