"Paradiisist" ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli "paradiisis" olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. James leidis, et sealne elu oleks väljakannatamatu, kuigi ometi puudus seal valu ning kõik negatiivne. James tundis, et näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, sest inimesed vajavad ka neg. kogemusi, alles siis tunduvad tõeliselt head asjad eriti magusad ning neid osatakse hinnata. Koosolekukeskuses olid ideaalid, mille pärast meie tsivilisatsioon võitleb, kuid ometi tundis James, et vigadega tsivilisatsioon on parem. Ta ei suutnud tunda koosolekukeskuses kõrgeimat sorti rahuldust, sest kõik oli hästi ja ta harjus sellega. "Paradiisist" puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad
ülearuseid kõrgemaid inimvajadusi. Seal sai aimu, milline võiks ideaalne inimühiskond olla, kui puuduksid kõik kannatused, pisarad, ohvrid ja patt. Tundus, et kõik oleks just kui perfektne, kuid sellest keskkonnast väljudes tundis James kergendust. Sealne taltsas headus oli väheinspireeriv ja liiga turvaline. Nii-öelda reaalses maailmas on aga olemas nii headus kui kurjus, mis teebki elu mitmekülgseks ja huvitavaks. Tolles koosolekukeskuses puudus Jamesi jaoks äkilisuse, ohu, intensiivsuse elemendid, just see, mis elu juures inimesi erutab ja põnevile ajab. Inimesed vajavad elus võitlust ja olukordi, kus peavad pingutama, nii pea, kui kõik muutub lihtsalt kättesaadavaks, kaovad asjade väärtused. Suured jõupingutused aga inspireerivad inimesi. 2. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? James leiab, et ta pole märganud
esile seisukoht, et eetilised printsiibid ei ole tuletatud ühiskondlikust praktikast, vaid neil peab olema mingi muu allikas. Peaks tegema nii, nagu seda on alati tehtud. Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. 77. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldab Chatauqua koosolekukeskust kui kohta, kus puuduvad kannatused, vaesus, aloholism, haigused, kuritegevus- ühesõnaga kõik halb, mis on olemas ülejäänud maailmas. Chatauqua koosolekukeskuses on kõik võrdsed, lahked, seal on maailma parim seltskond, parimad viljad, mida leidub- seal on kõik see, mis on hea, kõik on väga idülliline. On olemas kolledz, haridus on kõrgel tasemel. Hea haridussüsteem kasvatab töökad ja arukad inimesed. Keskond ja loodus on ideaalne, inimesed seal sees veel ideaalsemad. Kuid Jamesi arvates pole selline idüll inspireeriv, ta vajab tasakaaluks ka midagi negatiivset, olgu kui hull see tahes. Seal
annaabi.ee 
