d. 109 nano e. 106 mikro f. 103 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär uuringute vahendusel saadud faktide ja järelduste ning hüpoteesis esitatud oletuste võrdlemisega võetakse hüpotees vastu v tunnistatakse valeks. Ka negatiivne tulemus on tulemus b. Tõene 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline
Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Mida kujutab endast loodunähtuste ennustamine? Loodusnähtuste ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Mida kujutab endast reduktiivne ehk ruumiline põhjuslik seos? Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetataksesellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus. Matemaatikas tegelevad reduktiivse põhjuslikkusega geomeetria ja algebra. Mida kujutab endast kronoloogiline ehk ajaline põhjuslik seos? Too näide. nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat
d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 10-1 detsi b. 106 mega c. 109 - giga d. 10-9 nano e. 10-6 mikro f. 10-3 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest - ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline Mehaanika I Newtoni II seaduse kohaselt kiirendus on Pöördvõrdeline massiga Võrdeline jõuga Auto paiskub teelt välja kiirusega 22 m/s vastu puud ja peatub 0,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto jäi puuga kokkupõrkumisel seisma. Select one: c. 220 m/s2 Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on Select one: a. 6 km/h/s
või mingis teises kohas. • Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. • Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. • Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus) • Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2,
või mingis teises kohas. · Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. · Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. · Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus) · Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2,
tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav teooria võimaldab aga hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sünd- mused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus). Matemaatikas tegelevad reduktiivse põhjuslikkusega geomeetria ja algebra. Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sünd- mused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele.
annaabi.ee 
