Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel vrdsed. Vaegus e
lihtsalt see on nii vlja kujunenud et kiakse lkke res 35. 1) P h i s e a d u s 2) P h i s e a d u s l i k u d 3) S e a d u s e d 4) S e a d l u s e d 5) M r u s e d 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e 36. Moraal on hiskonna poolt aktsepteeritud kitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, vliselt nutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga 37. igusriik on ettekujutus sellest, et riigivimu teostamine peab olema koosklas igusega, mille on loonud legitiimne menetlus. 38. Riik on hiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lhtuvalt teatud hiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt mratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lhenemine). Riik on kindla territooriumiga sltumatu (suvernne) ksus (juriidiline lhenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne ssteem, mis kujutab poliitilisi
maksimumkoormuse kasutusaja mistet: . 2.5. Arvutuslik koormus Arvutuslik koormus on ks projekteerimise phinitajatest, selle jrgi valitakse toiteseadmeid ja lbilaske-elemente elektrivarustuses. ksiku elektritarbija puhul arvutuslik koormus vrdub tarbitava nivvimsusega ja arvutuslik vool nimivooluga. , seega ei ole mingeid probleeme toiteliini ja selle aparatuuri valikul. Probleeme ei ole ka elektritarbijate grupi puhul, mis ttavad teineteisega koosklas. Sel juhul koostatakse koormusgraafikud ja leitakse 30-minutiline maksimumkoormus: kus kk I - koormatuse tegur ja n - elektritarbijate arv grupis. Elektritarbijate grupi sltumatu t puhul leitakse tenosuslikult kige koormatuma vahetuse koormus. Elektritarbijate suure hulga puhul, kui nende omavaheline koost on tielikult juhuslikku laadi, leitakse arvutuslik koormus installeeritud koormusest: , kasutades nudlustegurit kn. Samuti saab leida reaktiivkoormuse: , kus
vastuolulised. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel. Dissonants pärast otsustamist. Selleks on olemas 3 vimalust: a) ühte vi enamat tunnetuse aspekti hakatakse muutma selleks, et viia neid koosklla tunnetuse teiste aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Sunnitud nustumine - Sellisel juhul pannakse inimene tegema midagi sellist, mis on vastuolus tema hoiakutega. Kui inimene käitub vastupidiselt oma veendumustele, elab inimene läbi dissonantsi, psüühilise pinge. Üheks dissonantsi vähendamise mooduseks on oma esialgse seisukoha muutmine, selle suurem või väiksem sobitamine tehtud teole.
Kui me avastame, et nad ei sobi kokku. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel. Dissonants pärast otsustamist Selleks on olemas 3 vimalust: a) ühte vi enamat tunnetuse aspekti hakatakse muutma selleks, et viia neid koosklla tunnetuse teiste aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria (R.Petty ja J. Cacioppo) Richard Petty ja John Cacioppo(1986) esitasid veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria. Lihtsalt kokku võttes tähendab see seda, et inimesed kes tunnevad antud probleemi hästi ja analüüsivad seda, kalduvad enam mõtlema sõnumist - sellest mida öeldi - ja seetõttu mõjutavad neid enam sellised
annaabi.ee 
