ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi
küsimusele Polis Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Strateeg Kreeka väejuht. Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva Sümposion ühised kodused pidusöögid koosjoomingud. Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti Türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra Nimed Drakon (621 eKr) aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit
polis- Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. aristokraat-suurmaaomanik Kreekas sümpoosion-aristokraatide koosjoomingud rahvakoosolek-ekleesial e. rahvakoosolekul oli kohal vähemalt 6000inimest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. aristokraatia-Üks kolmest valitsemisvormist Kreekas. Võim koondus aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. demokraatia- demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.
valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tunda. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel vöistlevad aristokraatlikud söpruskonnad. Suurel määral aitasid söpruskona liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid (koosjoomingud). Külalised kogunesid söpriskonna ühe liikme majas andreionisse, kus heitsid piki sinaääri asetsevale lavatsile. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised ei tohtinud seal olla. Lavatsiteeette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele laia suuga veinisegamisnöu kraater. Orjad kandsid neile tidud, joogid ette, oli pillimängjad ja tantsjannad. Sümpoosionitel
annaabi.ee 
