Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4)Butanool (C H OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, 4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. 3 Mitmealuselised alkoholid 1)Glütserool (C H (OH) ) vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan- 3 5 3 1,2,3-triool. Glütserool on looduslik ühend. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega. Glütserool leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides. Alkoholi tootmine
Valgus kannab energiat. Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt. Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad. Valguse spekter on selle valguse koositsse kuuluvate värviliste valguste kogum. Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvaalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel.
1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH. Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaanbuteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. FÜÜSIKALINE OLEK; VÄLISKUJU: Värvitu, kollane või heleroosa kristalne iseloomuliku lõhnaga. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem. KEEMILISED OHUD: Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Vesilahus on nõrk hape . Reageerib koos oksüdeerijad põhjustab ohtu. SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida küllalt aeglaselt. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine and Aur on söövitav silmad nahk ja hingamisteed aurud Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset
annaabi.ee 
