v x -A Joonis leheküljel kujutab x-telje sihis levivat lainet veepinnal. Veepinna molekulid võnguvad z-telje sihis, võnkumine kandub edasi kiirusega v . Pidev koosinusoid kujutab pinnamolekulide asendit vaadeldaval ajahetkel, nooled nende liikumissuundi, katkendlik koosinusoid nende asendit järgneval ajahetkel. Jooniselt on näha, et laineharjad ja põhjad liiguvad seetõttu kiirusega v paremale. Kui koordinaatide alguspunktis asuks laineallikas, siis temast kaugemale jäävad keskkonnaosakesed jääksid võnkumisel lähemalasuvatest punktidest faasis maha, kuna nendeni jõuab keskkonnahäiritus hiljem, aja x
10) 3 x x = A exp(- t ) t x = - A exp(- t ) x = -A exp(- t ) 2 T= Graafikuks on koosinusoid, mis ,,surutud" kõverate x = A exp(- t ) ja on 2 x = -A exp(- t ) vahele ja mille perioodiks on . Graafikult on näha, et võnkumise amplituud kahaneb ajas eksponentsiaalselt, seetõttu nimetataksegi selliseid võnkumisi sumbuvvõnkumisteks. A(t ) = A exp(-t ) . (7.11)
(7.10) x x A exp( t ) t x A exp( t ) 2 T Graafikuks on koosinusoid, mis on „surutud” kõverate x A exp( t ) ja x A exp( t ) 2 vahele ja mille perioodiks on . Graafikult on näha, et võnkumise amplituud kahaneb ajas eksponentsiaalselt, seetõttu nimetataksegi selliseid võnkumisi sumbuvvõnkumisteks. A(t ) A exp(t ) . (7.11)
annaabi.ee 
