Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus PEREKOND Perekonna ajalugu Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooseluviise. Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on pakutud ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi suhteid, oli intsesti tabu, ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika
Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. ,,Green world" hypothesis- arvatakse, et herbivooridel konkurents puudub, kuna maailm on rohtu täis. Mükotroofsus- kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel. Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või
y analüüsib abiootiliste tegurite toime graafikuid ja toob rakenduslikke näiteid; y kavandab ja viib läbi uuringu abiootiliste tegurite mõjust populatsioonile; y toob näiteid sümbioosi tähtsusest eri organismirühmadel; y hindab konkurentsi piiravat ja arendavat mõju populatsioonidele; y toob parasitismi näiteid; y analüüsib toitumissuhteid herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral; y teeb järeldusi biootiliste tegurite toimest lähtudes organismide kooseluvormidest; y toob näiteid eri populatsioonidest; y seostab ökosüsteemi struktuuri selles valitsevate toitumissuhetega; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhetest ökosüsteemis; y selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis; y analüüsib populatsioonide dünaamikat väljendavaid graafikuid; y uurib arvutimudeli abil ökoloogiliste tegurite mõju populatsioonide arvule ja arvukusele;
annaabi.ee 
