Mõnes majandussektoris püüdis valitsus suurendada riigi osa natsionaliseerimisega. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline industriaalne stagnatsioon. Nehru valitsuse välispoliitika J. Nehru, kes oli üheaegselt nii pea- kui ka välisminister, välispoliitika põhimõte seisnes rahulikus kooseksisteerimises ja igakülgses koostöös kõigi maadega, olenemata nende ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa alad. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused ühendas India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru koondas külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele liitudele vastukaaluks
vajadus selle järgi puudub. Valdav osa venekeelsest elanikkonnast vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud ideoloogilisus eesti või ingliskeelse kultuuriga võrreldes, mis tingis ja tingib ka praegu raskusi erinevate kultuuride vahelises suhtluses ja kooseksisteerimises. Vene kultuur tänases Eestis -- vana ja uus, argine ja kõrge Eesti iseseisvuse taastamise järel sündisid uuesti vene kultuuriühingud, milledest suurim -- `Slaavi Haridus- ja Heategevusühingute Liit' -- pärines tegelikult juba 1923. aastast. Kultuuriühingute taasasutamine näib viitavat jätkuvale tähelepanule ja huvile, mida pööratakse slaavi rahvakultuuri säilitamise vastu Eestis. 90
küsitlused näitavad, et vajadus selle järgi puudub. Valdav osa venekeelsest elanikkonnast vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud ideoloogilisus eesti või ingliskeelse kultuuriga võrreldes, mis tingis ja tingib ka praegu raskusi erinevate kultuuride vahelises suhtluses ja kooseksisteerimises. Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraaidest hoolimata
annaabi.ee 
