4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu? V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks. 5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma? V: Kuna nende lõuad on elastsete sidemete tõttu väga liikuvad. 6. Miks ei tohi roomajaid hävitada? V: Kuna maomürk on väga oluline komponent ravimite valmistamisel. Kuna nad on üks osa loodusest 7. Võrdle arusisaliku poegade saatust, kui lisaks tavalistele poegadele kooruksid ka mõned erksavärvilised? V: PTK. 13 1.Võrdle roomajate ning kalade ja kahepaiksete viljastamist. V:kaladlahksugulised,kehaväline viljastamine kahepaiksedlahksugulised,kehaväline viljastamine roomajadlahksugulised,sisemine viljastamine 2.Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse vette koetud munarakust ? V:Roomaja muna on tugev aga kahepaikse munarakk on õrn. 3.Missuguseid tingimusi on vaja loote arenemiseks munas ? V:Soojust,hapniku ja vett 4.Miks ei pea roomajad vette munema ?
Nagu teistel roomajatel on ka kilpkonnalistel kergelt pehmed ja nahkjased munad. Suurimate liikide munad on sfäärilised, kuid enamikel on need piklikud. Mõndadel liikidel määrab temperatuur, kas muna areneb naissoost või meessoost isikuks. Madalam temperatuur põhjustab meessoost ja kõrgem naissoost. Enamasti jäetakse munad muda või liiva sisse, kuhu on kaevatud augud. Sõltuvalt liigist võtab see umbes 70-120 päeva aega, et kooruksid. Peale koorumist nad aga vingerdavad end maapinnale ja suunduvad vette. Teadlased on hiljuti avastanud, et kilpkonnaliste organid ei lagune järk-järgult või muutuvad aja jooksul vähem tõhusaks, erinevalt teistest loomadest. Leiti, et üle 100 aastase kilpkonnalise sisikond on peaaegu eristamatu selle ebaküpsetest osapooltest. PILDID III TOITUMINE Kilpkonnaliste toit sõltub Merikilpkonnad söövad oluliselt üümbritsevast keskkonnast.
Siidiuss on kodustatud putukas, kes looduses läbib samad etapid nagu kõik liblikad – muna, röövik, nukk ja täiskasvanud liblikas. Siid pärineb nuku kookonist ning enamus putukatest ei ela üle nuku staadiumit, kuna nad aurutatakse või kuivatatakse elusalt oma kookonis. 0,45 kg siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi tootmisel kasutatakse mitut liiki siidiusse. Tegelikult ei ole tegemist usside, vaid röövikutega, kellest kooruksid liblikad. Siidiussidel on paar süljenäärmeid, mis toodavad läbipaistvat, kleepuvat vedelikku, mis õhuga kokku puutudes kõvastub. Sellest kõvastunud vedelikust saadaksegi siid. Võrgunäsa diameeter määrab niidi tiheduse. Silinderpitsat on silinder, millega rullides tekitati värskele savitahvlile pitsatijäljed. Silinderpitsat võeti kasutusele Mesopotaamias 3400 – 2900 eKr. Muistses Mesopotaamias oli igal jõukal inimesel oma silinderpitsat