Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele. Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste: rohkem vajub=enrgiakulu suurem *libedus: libedab=rohkem. Mis põhimõttel on võimalik määrata õlavarre kakspealihases tekkivat tõmbejõudu Fm käe hoidmisel näidatud asendis? Millest sõltub Fm väärtus? Mf=Mp. Fm
Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist tuleb igati vältida (a) ja kasutada selleks näiteks sfäärilise tugipinnaga mutrit või seaduvaid seibe (b). a) b) 11. Eelpingestatud keermesliide Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist! Soovides liites piisavat tihedust, ei tohi eelpingutusjõud olla 0. Enne mutri pingutamist on liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid: 12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine Vibratsioonide korral ei piisa keerme isepidurdavusest, et vältida liite lahtitulekut. Sel puhul
Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval. Tugiasend – suusad rööbiti, üks suusk veidi ette lükatud. Sahkasend – suusaninad lähestikku, kannad laiali. Käärasend – suusaninad laiali, kannad lähestikku. Väljaseadeasend – üks, sirge koormusvaba jalg ette lükatud, teine koormatud jalg taga kõverdatud. Klassikaline jalatõuge – jalatõuge suusajäljes tõukamiseks peatatud suusalt taha alla. Uisutõuge - jalatõuge käärsuunas libisevalt suusalt taha kõrvale. Tõukepaine – jala kõverdamine jalatõuke sooritamiseks. Tõukel pidamine – suusa seisatamine surve järsu suurendamisega klassikalise jalatõuke ajal. Tugijalg=tõukejalg – koormatud, tõukeks valmistuv ja tõuget sooritav jalg.
Põlveliigesele jääb kaks väikest 0,5 cm armi. Artroskoopia järgne füsioteraapia Esimestel postoperatiivsetel päevadel anda jalale puhkust, et vältida liigset turset ning vedeliku kogunemist põlve. Koormuse vähendamiseks võib kasutada karke, kuid see pole alati vajalik. NB ! Mõõdukas kehaline aktiivsus! Füsioteraapia eesmärk: Leevendada valu põlveliigeses (asendravi, külmaravi, puhkus) Alandada turset (külmaravi) Mobiliseerida põlveliigest (koormusvaba AROM) 46 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Saavutada põlveliigese lõppsirutus (passiivne venitus- patsient selili, opereeritud jalg sirutatud, kanna all kõrgendus, et jalg vajuks põlvest sirgeks).
annaabi.ee 
