rakendamise põhimõtted Osavarutegurite meetod Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1.7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkriteeriume. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid. (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel.
9.1.1 Osavarutegurite meetodi olemus (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1...7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn. osavarutegurite meetodi (ingl.k partial safety factor method) abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, matejalide omaduste ja geomeetriliste mtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirolukorrad saavutamata. (2) Eriti tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirseisundi kriteeriume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratletakse käesolevas peatükis. (Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust.)
Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid üle- tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkritee- riume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratle- takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust.
konstruktsioonile või tema mõõtmete arvutuslikke samaaegselt, ekspluateerijatele. väärtusi, jäävad kõik koormusjuhtumit Kasutuspiirseisundi piirseisundid ületamata. väljendavas määramise kriteeriumid Eraldi tuleb tõestada, et koormuskombinatsioonis lähtuvad kas esteetilistest a) arvutuslikud ei arvestata. Koormusvariant kaalutlustest või muudest koormustulemid (sisejõud, määratleb liikuva koormuse ekspluatatsiooninõuetest. pinged jne.) ei ületa asukoha, suuruse ja suuna. Ekspluatatsiooninõuded arvutuslikku kandevõimet Võimalikud hälbed peavad tagama -ehitise ja kandepiirseisundis; b) koormuste oletatud selle osade arvutuslikud asukohtadest ja suundadest funktsioneerimise, -inimeste koormustulemid tuleb võtta arvesse.
>MEd = 350 kNm. Tulemus: Kandevõime on tagatud. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 57 4. Surutud elemendi arvutus 4.1 Saleda surutud elemendi arvutus (nõtke arvessevõtmine) 4.1.1 Üldine ekstsentrilisus Saleda surutud elemendi ristlõike tugevusarvutusel tuleb arvesse võtta nõtke (pikipainde) mõ- ju kandevõimele. Konstruktsiooni väljanõtkumise (stabiilsuse kaotuse) põhjuseks on teist jär- ku sisejõud (teist järku koormustulemid), mis on põhjustatud konstruktsiooni deformeeru- misest esialgsete (esimest järku) sisejõudude (esimest järku koormustulemite) toimel. Joonisel 4.1 näidatud konsoolposti alumises ristlõikes on esimest järku paindemoment MEd1 = Fve0 + Hl, teist järku paindemoment MEd2 = Fve2 ja üldine paindemoment MEd = MEd1 + MEd2· Teist järku ekstsentrilisuse e2 on põhjustatud posti deformeerumisest Fv ja H toimel. Joonis 4.1 Esimest ja teist järku ekstsentrilisused