EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS- isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni. Tulenevalt heast soojusisolatsioonivõimest, suurest niiskuskindlusest ja koormustaluvusest on Estplast EPS 80 parim materjal mõõduka kasutuskoormusega vundamentide ja soklite soojustamiseks. Estplast EPS 100 on mõeldud suure kasutuskoormusega pindade soojustamiseks: - suure koormusega betoonpõrandad - pinnasel paiknevad betoonpõrandad - betoonist plaatvundamendid - konstruktsiooniga betoonpõrandad 10 - ehitiste kaitse külmakerke eest - pinnases asuvad tehnovõrgud
Saab katta lateksvärvi, polüuretaan- ja epoksüvaiguga · Keskkonna sõbralikkus - 100% taaskasutatav · Raskesti süttiv Estplast EPS- soojustus-materjalide kasutustemperatuur on -200°C kuni +85°C · Halb elektrijuht · Ei loo soodsaid kasvutingimusi mikroorganismidele ega taimedele Styrodur on roheline keskkonnasõbralik pressitud vahtpolüstüreen, mille poorid on täidetud õhuga. Tal on olemas kõik omadused, mida pinnasesse paigaldamiseks vaja läheb, koormustaluvusest kuni niiskuskindluseni. 2.2 XPS Kasutatakse ka XPS-i (Extruded polystyren) materjal pressitakse vormi surve all ja kärgede vahel puuduvad tühimikud, tänu sellele ei saa niiskus sisse tungida. Värvuseks on sinine. Seda on sobilik kasutada ka kõige raskemates tingimustes, sest materjali ei ohusta pinnase külmumine, sulamine ega kuivamine. XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased. Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv
kohandamist meie olustikku. 24 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 2. Külastusseire metoodika põhimõtted Eesmärk on luua lihtne, tasuv, efektiivne ning rakenduslik külastuskoormuse seiresüsteemi metoodika, seda testida, juurutada ja rakendada. Metoodika lähtub kaitse-eesmärkidest, kaitsekorraldusest, ökosüsteemi ja koosluste koormustaluvusest, turismivoogudest ning nende mõjust kaitsealadele, sh bioloogilisele mitmekesisusele. Külastusseire metoodika toetab otsuste tegemist riiklikus looduskaitsekorralduses, arvestades looduskaitsehalduse ja -korralduse põhimõtteid, vajadusi pikemas perspektiivis ning hetkevõimalusi – ühelt poolt reaalset külastustegevust ja teisalt haldusvõimekust (joonis 3). Külastusseire esmaseks kriteeriumiks on lähtumine külastuskoormuse piirtaluvuse
annaabi.ee 
