Registreeriva seadmena kasutatakse ekraani. Impulsside peegeldumisel saab eristada kolme iseloomulikku juhtumit Kui liin on homogeenne ja koormatud lainetakistusega võrdse koormus-takistusega (Z k = Zl), neeldub liinile saadetud impulss täielikult koormus-takistuses ja tagasi ei peegeldu Kui koormustakistus on lainetakistusest suurem (Zk > Zl), ei neeldu saadetud impulss täielikult koormustakistuses ja peegeldusteguriga määratav osa impulsist Up peegeldub tagasi See impulss jõuab liini algusesse teatud viivitusega, mille määravad ära kaugus rikkekohani l x ja impulsi levimiskiirus liinis v 9 Zk > Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega samasuunaline Zk < Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega vastassuunaline, muus osas sama eelmise juhtumiga
Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga. Lõppvõimendi ülesandeks on arendada koormusel nõutavat signaali võimsust, ehk lõppvõimendi väljund ühendatakse alati koormustakistusega ja lõppvõimendi peab olema kujundatud nii, et ta suudaks arendada koormustakistuses nõutavat võimsust. Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks. 1.1.1. MSV (madal sagedus võimendid) Madal sagedus ehk ka helisagedus võimendid leiavad kasutamist helisignaalide võimendamisel.
faasipöördelülituseks. Väljundtrafost on võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik heliseadmetes, kui koormustakistuseks on 8 valjuhääldi. Kui kasutada kahte toiteallikat ja kujundada skeem natuke ringi nii, et VT1-el vahetada toiteallika ja koormustakistuse kohad (joon.1.35), siis tekib olukord kus eri transistoride voolud tekitavad koormustakistuses erisuunalisi voole. Ja kui eeldada, et eri transistorid võimendavad signaali erinevaid poolperioode, siis saamegi tarbijas voolu signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele. On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.1.36 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektor vool kulgeb joonisel näidatud suunas. Selle kollektori voolu
amplituudiga. 2) lühistatud liini sisendisse 11 Skeemitehnika. SS-98. Ta jõuab samuti liini algusesse tagasi 2tl möödumisel sama amplituudiga, kuid vastupidise polaarsusega. 3) liini, mille lõppu on ühendatud RK , mis võrdub lainetakistusega Impulss jõuab liini lõppu ajavahemiku t1 möödumisel ja neeldub koormustakistuses tagasi peeegeldumata. See on liini normaalne tööreziim. 4) liini, millega on ühendatud RK , mis ei võrdu lainetakistusega Peegeldunud laine on väiksema amplituudiga, kui langev laine, sest osa energiast neeldub koormuses. Aja 2tl möödumisel on liini algusesse tagasi peegeldunud impulss, mille amplituud on väiksem, kui liini saadetud impulsil. *Reaalsetes liinides on alati mingi sumbuvus ja seepärast on ka peegeldunud impulss mõnevõrra väiksema amplituudiga.
faasipöördelülituseks. Väljundtrafost on võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik heliseadmetes, kui koormustakistuseks on 8 valjuhääldi. 95 Kui kasutada kahte toiteallikat ja kujundada skeem natuke ringi nii, et VT1-el vahetada toiteallika ja koormustakistuse kohad (joon.7.17), siis tekib olukord kus eri transistoride voolud tekitavad koormustakistuses erisuunalisi voole. Ja kui eeldada, et eri transistorid võimendavad signaali erinevaid poolperioode, siis saamegi tarbijas voolu signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele. On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.7.18 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja kollektori voolu toimel toimub ka kondensaator C laadimine ja kui järgmisel
võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik heliseadmetes, kui koormustakistuseks on 8 valjuhääldi. Kui kasutada kahte toiteallikat ja kujundada skeem natuke ringi nii, et VT1-el vahetada toiteallika ja koormustakistuse kohad (joon.7.17), siis tekib olukord kus eri transistoride voolud tekitavad koormustakistuses erisuunalisi voole. Ja kui eeldada, et eri transistorid võimendavad signaali erinevaid poolperioode, siis saamegi tarbijas voolu signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele. On võimalik läbi ajada ka ühe toiteallikaga, kui kasutada joon.7.18 toodud lülitust . Sisendsignaali esimesel poolperioodil saab positiivse poolperioodi VT1 baas, transistor avaneb ja
annaabi.ee 
