Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Töö käik: 1. Koostasime transistorvõimendi (vt joonis 1) skeemi. Joonis 1. Alalisvooluvastusidega transistorvõomendusaste 2. Võimendi toitepingeks E valisime 9 V. 3. Transistori kollektorpinge UK0 valisime 6 V. 4. Transistori kollektorvool IK0 valisime 0,5mA 5. Emitteri pinge maa suhtes UE0 valisime 1,5V 6. Võimendi töösageduseks valida f valisime 70kHz 7. Koormustakistuseks Rk valisime 15 k 8. kasutatava transistori BC547B parameetrid Tabel 1. kasutatava transistori BC547B parameetrid UKEmax ICmax h21E UBE0 45V 100 mA 200...450 0,7 V 9. Võimendi kollektortakisti Rk arvutasime alljärgnevalt: E -U K0 9-6 Rk = = = 6000 I K0 0,0005 10
R 2 VD 1 C 10 aperioodiline, sest L 4 transistori koormustakistuseks on R 6 R4 (väike). Ümberlülitamisel LL-le on R4 asemel resonantsvõnkering ja sisendis üksikvõnkering. Kollektorkoormusega on rööbiti ühendatud jadavõnkering L6-C9. Lülituse emittervooluringi on rakendatud AVR-i pinge, mis muudab dioodi VD1 juhtivuse abil
R4 Joon.1.35 Kuna trafod on tülikad ja kallid elemendid, siis püütakse läbi saada ilma trafodeta. Sisendtrafot on võimalik asendada elektroonikalülitusega mida nimetatakse faasipöördelülituseks. Väljundtrafost on võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik heliseadmetes, kui koormustakistuseks on 8 valjuhääldi. Kui kasutada kahte toiteallikat ja kujundada skeem natuke ringi nii, et VT1-el vahetada toiteallika ja koormustakistuse kohad (joon.1.35), siis tekib olukord kus eri transistoride voolud tekitavad koormustakistuses erisuunalisi voole. Ja kui eeldada, et eri transistorid võimendavad signaali erinevaid poolperioode, siis saamegi tarbijas voolu signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele.
lihtsamad valmistada ning seetõttu kasutati neid esimestes mikroprotsessorites valdavalt. Nende töökiirus on aga n-kanaliga transistoridega võrreldes oluliselt väiksem, sest aukude liikuvus on tunduvalt madalam elektronide liikuvusest. Seetõttu on tänapäeval p-kanaliga MOP transistoridest praktiliselt loobutud n-kanaliga seadiste kasuks. Oluliselt õnnestus loogikaelementide voolutarvet vähendada, kui võeti tarvitusele komplementaarlülitused. Siin on loogikaelemendil koormustakistuseks teine, vastupidise juhtivustüübiga transistor. Tulemusena saadakse element, mis jõudeseisus üldse voolu ei tarbi (avatud on alati ainult üks transistoridest). Energiat kulub ainult parasiitmahtuvuste ümberlaadimiseks elemendi ümberlülituse hetkel. Komplementaarlülituse (CMOS) äärmiselt väike voolutarve võimaldab neid väga edukalt kasutada näiteks käekellades. Puuduseks on asjaolu, et transistore läheb vaja kaks korda rohkem, ka on töökiirus väiksem.
E1 E2 + + Rt R1 VT1 R2 R3 R4 VT2 U sis JOONIS 7.17. Kuna trafod on tülikad ja kallid elemendid, siis püütakse läbi saada ilma trafodeta. Sisendtrafot on võimalik asendada elektroonikalülitusega mida nimetatakse faasipöördelülituseks. Väljundtrafost on võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik heliseadmetes, kui koormustakistuseks on 8 valjuhääldi. 95 Kui kasutada kahte toiteallikat ja kujundada skeem natuke ringi nii, et VT1-el vahetada toiteallika ja koormustakistuse kohad (joon.7.17), siis tekib olukord kus eri transistoride voolud tekitavad koormustakistuses erisuunalisi voole. Ja kui eeldada, et eri transistorid võimendavad signaali erinevaid poolperioode, siis saamegi tarbijas voolu signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele.
17. Kuna trafod on tülikad ja kallid elemendid, siis püütakse läbi saada ilma trafodeta. Sisendtrafot on võimalik asendada elektroonikalülitusega mida nimetatakse faasipöördelülituseks. Väljundtrafost on 69 võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik heliseadmetes, kui koormustakistuseks on 8 valjuhääldi. Kui kasutada kahte toiteallikat ja kujundada skeem natuke ringi nii, et VT1-el vahetada toiteallika ja koormustakistuse kohad (joon.7.17), siis tekib olukord kus eri transistoride voolud tekitavad koormustakistuses erisuunalisi voole. Ja kui eeldada, et eri transistorid võimendavad signaali erinevaid poolperioode, siis saamegi tarbijas voolu signaali mõlemal poolperioodil. Lülituse puuduseks on vajadus kahe toiteallika järele.
annaabi.ee 
