5.Posti jala arvutus. Arvutada tuleb surutud ja painutatud posti jalga. Alusplaadi ja betooni seisukohalt on kõige ohtlikum olukord, kus plaadi alla tekib võimalikult suur survejõud. Ankrupoltide seisukohalt on ohtlikem olukord, kus mõjub võimalikult suur paindemoment ja samas võimalikult väike pikijõud. Kontrollime alusplaati mõlema kooormuskombinatsiooniga, kuna ei ole teada, kumb neist on ohtlikum. Ankrupolte kontrollime sellise koormuskombinatsiooniga, kus mõjuvad ainult omakaal ja tuulekoormus, kuna sel juhul on pikijõud minimaalne ja paindemoment maksimaalne. 5.1. Alusplaadi kontroll. Valime plaadi paksuseks 50mm ja vundamendi betooni klassiks C25/30 Töötava riba laius c=t[fy/(3fjM0)]= 50[235/(3x11,1x1,1)]=126mm Moment ankrupoltide telje suhtes: Ma1=MSd+(Nsdxa)=158,2+232,9×0,26=218,8 kNm; Ma2=MSd+(Nsdxa)=251,7+176,1×0,26=297,5 kNm; Teine variant on ohtlikum, seega teeme arvutused selle järgi Suhteline moment:
Need tuleb leida järk-järgulise lähenemisega. Otstarbekas talla kuju vundamendi mahu ja maksumuse seisukohast ei tarvitse olla ruut vaid mõjuva ekstsentrilisuse suunas väljavenitatud ristkülik. Arvestada tuleb mitmete erinevate koormuskombinatsioonidega. Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2. maksimaalne moment ja sellele vastav normaaljõud; 3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus-kombinatsioonidega. 25. VUNDAMENDI KONTROLL LIHKELE. Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep – vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tanδ ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus
Koormused arvutatava korruse piirides loetakse rakendatuks nende tegelike ekstsentrilisustega. Arvesse tuleb võtta ka elemendi ristlõike muutused vaadeldava korruse ulatuses ning ristlõike nõrgestused. Seinte ja postide arvutus jaguneb põhiliselt kolme etappi. 1. Oletatakse ristlõike mõõtmed (saleduse järgi) ja müüritise tugevus (hoone eluea ja ekspluatatsioonitngimuste järgi). 2. Ohtlikes ristlõigetes esinevate arvutuslike jõudude määramine ebasoodsaima koormuskombinatsiooniga. 3. Valitud ristlõigete tugevuse kontroll leitud arvutuslike jõudude mõjumisel. Peale seinte ja postide tugevusarvutuse tuleb kontrollida ka üksikute elementide (sillused, ankrud jm.) tugevust. Samuti tuleb vajadusel kontrollida seinte ja postide tugevust ehitustööde käigus. 8. HOONETE KONSTRUKTIIVSED ELEMENDID. 8.1. Talade toetamine müürile. Tala toetatakse kas otse müüril olevale segukihile (2 3 cm) või toetuspadjale (müürile valatud betoonpadi)
Need tuleb leida järk-järgulise lähenemisega. Otstarbekas talla kuju vundamendi mahu ja maksumuse seisukohast ei tarvitse olla ruut vaid mõjuva ekstsentrilisuse suunas väljavenitatud ristkülik. Arvestada tuleb mitmete erinevate koormuskombinatsioonidega. Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2. maksimaalne moment ja sellele vastav normaaljõud; 3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus- kombinatsioonidega. Dreenitud tingimused. Alalise koormuse põhjustatud momendi korral on mõistlik see elimineerida talla nihutamisega ekstsentrilisuse võrra, nii et resultantjõud läbiks talla tsentri. Ajutise koormuse põhjustatud moment on muutuva suurusega (võib olla ka erineva märgiga). Ekstsentrilisust saab talla nihutamisega mõnevõrra vähendada, kuid mitte
annaabi.ee 
