hetkel. Koormuskombinatsioon samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonid: · Alaliste või ajutiste arvutusolukordade koormuskombinatsioonid G. j Gk . j "+" P P"+" Q.1Qk .1"+" Q.i 0.i Qk .i , kus j 1 i >1 ,,+" ja tähendavad mõjumist samaaegselt ühes kombinatsioonis. on koormuse osavarutegur vastavalt indeksile Qk .1 - domineeriv muutuvkoormus Qk .i - muu muutuvkoormus Kui ei ole ilmne, milline muutuvkoormustest on domineeriv, tuleb vaadelda erinevaid
455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m Tuul domineerib (alaline koormus soodne, lumi soodne) 1.0 ∙1.04+ 1.5∙ (−2.548 )=−2.782 kN /m 3. Tala arvutused 2 2 p l 13 ∙21 M max= = =717 kNm 8 8 p l 2 −2.782∙ 212 M min = = =−154 kNm 8 8 M 717 ∙ 106 3 3 W= = =2020 ∙ 10 m m
tulemite suurus. (2) Analüüsides konstruktsioonielemendi või liite purunemisega, stabiilsuskao või lubamatute deformatsioonidega kaasnevat piirolukorda, tuleb tagada, et E d Rd , (9a) kus: Ed - arvutusliku koormustulemi (nagu sisejõud või mitme sise- jõu ja momendi vektorsumma) väärtus; Rd - arvutuslik kandevõime. 9.4.2 Koormuskombinatsioonid (1) Iga koormusjuhtumi jaoks tuleb leida arvutuslikud koormustulemid Ed, võttes arvesse üheaegselt mõjuvate koormuste suurused järgmiselt: · Alalised ja ajutised arvutusolukorrad: alaliste koormuste arvutussuurused koos domineeriva muutuva koormuse arvutussuuruse ja muude koormuste esindussuurustega; · Avariiolukorrad: alaliste koormuste arvutussuurused koos domineeriva muutuva koormuse tavalise väärtuse, muude muutuvate koormuste
• juhtmete vastupidavuse tagamine − tõmbepingete arvutus • paigaldustabelite ja -kõverate koostamine Edaspidi mõistame juhtmete all üldiselt nii juhtmeid endid kui piksetrosse (kui pole märgitud teisiti) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 21 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.2 ARVUTUSLIKUD KOORMUSKOMBINATSIOONID JA LUBATAVAD PINGED Arvutuslikud koormuskombinatsioonid (koormusjuhtumid) olid toodud tabelis 6. EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab mõnevõrra erinevad koormuskombinat- sioonid. Juhtmete nominaalsed tõmbetugevused (kN) antakse standardiga EN 50182 katketugevustena. Arvutuslikud tõmbetugevused saadakse nende jagamisel osavaruteguriga (miinimumväärtuseks 1,25). EEE sätestab juhtmetele (sõltuvalt juhtmemargist) lubatavad tõmbepinged teatud protsendina tõmbetugevuspiirist (N/mm2).
raudbetoon 250 mm - 0,25·25=6,25 kN/m2 krohv 5 mm - 0,12 kN/m 2 kokku:6,37 kN/m2 F1 = F5 = 6,37 · 27,2 = 173,3 kN/m Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA KOORMUSKOMBINATSIOONID 1. Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,0 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,3 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,3x0,6x4,23=3,30 1,3x0,6x5,62=4,38 Kasuskoormus 1,3x83,2=108,2 1,3x117,0=152,1 Omakaal 292 366,1
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 12. POSTIDE JA RAAMIDE NÕTKEPIKKUSED Üksikute varraste nõtkepikkuse leidmine sõltuvalt toetingimustest. L eff = L TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 61/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Varrassüsteemides olevate surutud varraste määramine on keerulisem, sest erinevad koormuskombinatsioonid annavad erinevaid nõtkepikkusi. Samuti tuleb arvestada koormuste jaotust, teiste varraste jäikust, sidemete/sõlmede järeleandvust, jms. Ic b Ic b c= c= Is h Is h = 4 + 1.4 c +0.02 c 2 = 4 + 1.35 c -0.017 c 2
1) Konsooli läbipaine võib olla kaks korda suurem. Selgitus 1: Läbipainde arvutamisel tuleks taastuva kasutuspiirseisundi korral kasutada tavalist koormuskombinatsiooni, taastumatu kasutuspiirseisundi korral koormuste normkombinatsiooni (vt EVS-EN 1990 jaot. 6.5.3). Selgitus 2: Läbipaine tuleks määrata alati pikitelje ristsuunas. Koormused. Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks
annaabi.ee 
