sälilitamiseks ja kaitsmiseks. Katte kõvadus määrab ära kui sügavale vanasse kattessevõin killustiku tera vastval temperatuuril suruda. Struktuur näitab kui palju sideainet võib mingi killustiku fraktsiooni juures teele valada. Katte üldine seisund, iseloomustab katte seisnudit enne pindamist. Liikumiskiirus. Mida aeglasem liikumine seda kauem toimub jõudude edasiandmine killustikuteradele ja seda sügavamale aluskattesse võivad nad vajuda. Koormusjaotus tee põiklõikes. Arvestab sõidukite paiknemist liikumisel sõidurajal. Enamasti sõidavad sõidukid ühes rattajäljes seega tuleks liikluse mõju arvestada kõige rohkem just selles piirkonnas ja sõltuvalt sellest ka korrigeerida sideaine kulunormi tee põiklõikes. Ristmiku, laiendused. Kujundavad autode liikumiskiirusi ja sooritatavaid manöövreid. Sellega raskendatakse pindamiskihile langevaid koormusi, mõjutavad põhiliselt tehnoloogia valikut ja ka sideaine kulunormi.
Paljudel autodel on ühendatud piduritorud diagonaalselt. Sel juhul mõjub üks piduripumba kolb näiteks eesmise vasaku ja tagumise parema ratta pidurile. On olemas ka selliseid skeeme, kus esipiduritel on topeltsilindrid. Sel juhul pidurdatakse ühe peasilindri kolviga mõlemat esi- ja tagaratast ning teisega ainult esirattaid. Ühe kolviga piduripumba skeem on järgmine: Auto peatub kiirelt siis, kui kõik rattad pidurduvad võrdselt. Tegelikult on seda raske saavutada, sest koormusjaotus esi- ja tagatelje vahel pole alati ühesugune: kord on tagaistmel sõitjaid, kord mitte. Pealegi muutuvad teljekoormused pidurdamisel. Nii võib juhtuda, et kergema koormusega tagarattad hakkavad enneaegu libisema ning eesmiste pidurite mõju jääb väikseks. Selleks, et tagada kõikide rataste võrdne pidurdamine, on piduriajamis regulaator, mis vähendab vajadust mööda rõhku piduri töösilindrites. Regulaator paikneb harilikult tagasilla kohal ja on hoovastiku kaudu sillaga ühendatud
suunas või vastu suunas. Selleks antakse lahti 2 polti nukvõlli ja ülekande ühendusmuhvil. Seejärel pööratakse nukkvõlli koos poolmuhviga vajalikus suunas, kus juures muhvi äärikul on kradueeritud, mille abil saab määrata pööramise suurust kraadides. Silindrisse antava kütusehulga kontroll ja reguleerimine Silndrisse antavast kütuse hulgast sõltub silindrist saadav mehaaniline töö ja koos sellega ka Pz ja Tz . Et üksikute silindrite vahel oleks koormusjaotus võrdne selleks on vaja, et kõigisse silindritesse antaks võrdne hulk kütust.Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3. Kõrgsurvetorude otsa monteeritakse pumba enda pihustid tagasi, pihusti otsad pistetakse katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4