- kasutatakse doseeritud tööd (intensiivsus, kestus/aeg, raskusaste ei muutu) - mõõdetakse teatud kindla organismi tööd ja selle reageerimist koormusele - näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 170 korda minutis (peale 170't lineaarne sõltuvus kaob) - näitab üldist kehalise töö võimet (nii aeroobset kui ka anaeroobset) > hea ka tervisesportlasele - määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel (tav kasutatakse ainult kahte koormusastet puhkepausiga I koormus 5 min, puhkepaus 3 min, II koormus 5 min) - põhineb südame löögisageduse ja koormuse tõusu lineaarsel sõltuvusel f südame löögisagedus N - koormus NB! Kasutatakse suhtarvunäitajat (st tulemus jagatakse testitava kehakaaluga).
Tungraua poolt tekitatud jõud väheneb plaadi vajumisel ja seepärast on vajalik selle pidev korrigeerimine. Käsitsi ei ole see piisava täpsusega võimalik ja seepärast kasutatakse elektroonilisi või hüdraulilisi lisaseadmeid koormuse püsivuse tagamiseks. Plaadi vajumise fikseerimiseks peab kasutama sellist süsteemi, mis väldiks plaati ümbritseva maapinna vajumisest tingitud mõjutused. Plaati koormatakse astmekaupa. Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust liival 0,1 mm tunnis ja savil 0,05 mm tunnis. Katseandmete alusel koostatakse vajumi ja koormuse (pinge) sõltuvuse Graafik. Selle graafiku esimene osa on tavaliselt enamvähem lineaarne ja saab lugeda, et vajumine toimub pinnase tihenemise tõttu. Suuremal koormusel hakkab vajumine intensiivistuma, kuna tugevuse ammendumine toob endaga kaasa pinnase tugevuse ammendumise ja plastsete
Plaati koormatakse astmekaupa. karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge =P/A (A on määramiseks. Pinnase struktuuri teatud rikkumine proovi võtmisel, transpordil koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise karbi ristlõike pindala). Seejärel hakatakse suurendama horisontaalkoormust T. ja asetamisel ödomeetrisse on paratamatu ka kvaliteetsete proovurite ja kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust - liival 0,1 mm tunnis ja savil 0,05 Karbi kahe poole vahel pinnases tekkiv nihkepinge =T/A põhjustab karbi hoolika töö puhul. Struktuuri võib rikkuda suurest sügavusest võetud proovidel mm tunnis
seepärast on vajalik selle pidev korrigeerimine. Käsitsi ei ole see piisava täpsusega võimalik ja seepärast kasutatakse elektroonilisi või hüdraulilisi lisaseadmeid koormuse püsivuse tagamiseks. Plaadi vajumise fikseerimiseks peab kasutama sellist süsteemi, mis väldiks plaati ümbritseva maapinna vajumisest tingitud mõjutused. Plaati koormatakse astmekaupa. Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust - liival 0,1 mm tunnis ja savil 0,05 mm tunnis. Katseandmete alusel koostatakse vajumi ja koormuse (pinge) sõltuvuse graafik (joon. 4.23). S u rv e k P a 0 50 100 150 200 250 300 0 s 2