esinevad nähud ja 1. Treeningprotsessi tunnused • töövõime langus ja seisak sportlikus arengus • sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead • jõu langus liigutuste sooritamisel. 2. Igapäevase elu sümptomid • psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime langus • isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus. 3. Organismi talitluse muutused: • puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis • pulsi aeglane taastumine koormuse järel • anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat) • glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus. 4. Tervislik seisund: • vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase
arvelt ja SLS tõus on mõõdukas. Keskmise koormuse puhul südame löögimahu juurdekasv väheneb, SLS tõus aga jätkub. Tugeva koormuse korral tõuseb SLS oluliselt, sest löögimaht on saavutanud juba oma maksimumi ja minutimahu kasv saab toimuda ainult SLS arvelt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida suurem on treeningharjutuse intensiivsus, seda kõrgem on SLS. Ühekordse (ja nõrgalt atsüklilise) koormuse intensiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse koormusaegse SLS keskmist väärtust (SLSavg) (vt joonis 9). SLS sõltub ka sooritatava koormuse suunitlusest, sest kiirus-, jõu-, vastupidavus-, koordinatsiooni-, jt harjutused kutsuvad esile erisuguse amplituudiga tõusu. (Landõr 2009) Tsüklilist (ja ka tugevalt atsüklilist) koormust vaadeldakse kui eraldiseisvaid ühekordseid koormusi, koormuse intensiivsust hinnatakse igal töötsüklil SLSavg eraldi vaadeldes. 12
dieelse seisundi kõrgemast pulsisagedusest või nõrgast lihaskonnast tingitud met iseloomustab maksimaalne madalast töövõimest ja pulsisagedusest. Viimasel ajal kasutatakse noorsportlaste hapnikutarbimine testimisel füüsilise võimekuse indeksi (FI) määramist, kus peale koormusaegse pulsi registreeritakse südame löögisagedus ka pärast taastumise esimest kolme minutit. Koormustestil kasutatakse enamasti kasvavate koormuste meetodit, mille puhul koormust suurendatakse astmeliselt 23 minuti kaupa kuni suutlikkuseni. Igal koormusastmel mõõdetakse pulsisagedust, vererõhku, hingamise näitajaid, täis- kasvanutel sageli ka vere laktaadisisaldust. Vastupidavuse taseme määramiseks mõõdetakse maksimaalne hapnikutarbimine, anaeroobne lävi ja ka aeroobne lävi.
annaabi.ee 
