Toomas Nipernaadi kui autobiograafia August Gailiti teost ,,Toomas Nipernaadi" saab lugeda kui autobiograafiat. Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametite...
August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi alustab enda rännakuid suvel, et koguda inspiratsiooni oma teoste jaoks. Tema rännakud kestavad kuni esimene lumi maha tuleb ja tema naine ta üles leiab ning koju tagasi viib. Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist. Tegevuskohad on vahelduvad. Nipernaadi rändab mööda Eestimaad ringi ilma kindla sihita, kuid äratuntav on Lõuna-Eesti loodus ja ka Peipsi järve äärne eluolu. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suvel mööda Eestit ringi, et leida oma teoste jaoks inspiratsiooni ja allikaid ning prototüüpe, millest või kellest kirjutada. Romaan algab sellega kuidas ta luiskab ennast parvepoisiks (autori sõnade kohaselt Nipernaadi ei valeta vaid luiskab) ja ta kohtub Lokiga, kes on vaene talutüdruk. Kui Nipernaadi räägib Lokile sellest kus ta käib ja mi...
teele asuda. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Nipernaadi ise aga jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Peategelased: Toomas Nipernaadi, kükladest pärit naised, ka nende isad ja emad. Tegevuskoht: Eestimaa pisemad külad. Põhiteemad: eneseotsingud, inimeste suunamine õigele teele ning neile lootuse andmine. Tsitaadid: ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam." ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata." "Muidugi, see on noorus, kes arvab, et iga kilomeetriposti juures ootab teda ühe huvitavam seiklus - miks siis mitte vilega alustada samme porisel maanteel?" "Vaikne ilugi võib sind mürgitada." "Inimene on pime ja rumal, ikka armastab ta mööda logiseva vankri peale hüpata ega oska märgatagi, et just see on tema surnuveok." "Ennast kiidab ainult see, kes on hingeliselt tühi." ,,Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks
1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja. Kleidi seelikuosa lühendas ta pärast põhjalikku kaalumist pahkkluuni . 1911. aasta moeuudiseks oli puusa kohal kottis, põlvest pahkluuni aga väga kitsas seelik ning põlvpüksid ehk külotid, mis mõlemad said publikult nii kiitust kui laitust. Poiret tõi välja ka veidi meheliku joonega
annaabi.ee 
