tootmiseks, kuna seda on lihtne salvestada. Pealegi langeb soojusenergia tarbimise maksimum enamuses kokku maksimaalse tuuleenergia tootmisega, s. t. tuulega toimub majade jahtumine kõige kiiremini. Võrku ühendatud tuuleelektrijaamades kasutatakse enamasti asünkroongeneraatoreid. Pöörlemiskiiruse reguleerimine. Tuuleagregaadi võimsus, nagu juba öeldud, on võrdeline tuule kiiruse kolmanda astmega. Seepärast tekib oht, et tugeva tuule korral võib tuuleagregaat osutuda üle koormatuks. Võimsuse piiramiseks ja kiiruse reguleerimiseks kasutatakse vääratus- (stall), kallutus- (pitch) ja kombineeritud vääratus- kallutusreguleerimist. Valmistatakse ühekiiruselisi, mitmekiiruselisi ja muutuva kiirusega tuuleagregaate. Muutuva kiirusega agregaadid sisaldavad pooljuhtmuundureid (tavaliselt alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid). 8
Joonis 4.4 Põikkoormatud varda sisejõu (põikjõud Q) väärtus sõltub lõikepindade arvust (Joon. 3.5). Sümmeetriliste koormusskeemide korral (joon. 4.1) F Q = Q I = Q II = ... = Q m = loetakse kõik lõikepinnad koormatuks võrdselt: m kus: Q lõikele töötava varda ristlõike põikjõud (sisejõud), [N]; F lõikele töötava varda põikkoormus, [N]; m koormust (võrdselt) kandvate lõikepindade arv. Lõikele töötav varras Varda koormusskeem Lõikepindade põikjõud
Joonis 4.4 Põikkoormatud varda sisejõu (põikjõud Q) väärtus sõltub lõikepindade arvust (Joon. 3.5). Sümmeetriliste koormusskeemide korral (joon. 4.1) F Q = Q I = Q II = ... = Q m = loetakse kõik lõikepinnad koormatuks võrdselt: m kus: Q lõikele töötava varda ristlõike põikjõud (sisejõud), [N]; F lõikele töötava varda põikkoormus, [N]; m koormust (võrdselt) kandvate lõikepindade arv. Lõikele töötav varras Varda koormusskeem Lõikepindade põikjõud
max = K suurim nihkepinge: D 3 tegur (vt. silinder- vedru tugevus); · koonilise spiraalvedru iga suvaline naaber-ristlõigetevaheline mahuelement (kesknurgaga d) loetakse ühtlaselt koormatuks (tegelikult T const); · ühe mahuelemendi väändenurgale d R FR 3 vastab vedru elementaarlühenemine (või d = BB' = Rd = d ; pikenemine analoogiliselt silindervedruga): CB GI 0
kasutama ja käsutama, kui see toob kaasa kolmanda(te)le isiku(te)le kuuluva(te) õigus(t)e tekkimise nimetatud pandi esemetele või nende väärtuse ja müügihinna vähenemise. 120 5. Pandi esemete võõrandamine 5.1. Pantija võib pandi esemed võõrandada ainult Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et pandi esemed jäävad pandiõigusega koormatuks. 5.2. Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb üle ka pandiõigus. 5.3. Kui Pantija ei täida seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, on Pandipidajal õigus nõuda pandi eseme müümist Eesti Vabariigis kehtivate õigusnormidega sätestatud korras, kusjuures lepingupooled lepivad kokku, et Pantija kohustub alluma kohesele sundtäitmisele Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 13 sätestatud korras. 6. Pandi lõppemine 6.1. Pant lõpeb: 6.1