Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust;
- Esmalt kontrollitakse tarindi kandevõimet arvestusega. Kui arvestuse tulemusena selle kandevõime pole piisav, võib tarindi materjali tugevusnäitajad määrata katseliselt. - Paindele töötavate tarindite puhul on otstarbekas neid kontrollida katsekoormamisega - Kui ka katsekoormamisel ilmneb, et kandevõime pole tagatud ( suured läbipainded), tuleb ette näha tarindi tugevdamine - Kui tugevdamine pole võimalik, tuleb uurida koormamiste vähendamise võimalust - Viimaseks võimaluseks jääb vana tarindi lammutamine ja uue ehitamine. Soovitused enne remonditöid - Veendu kavandatud tööde vajalikuses ära paranda korrasolevat ja ära asenda parandatavat - Mida vähem ja läbimõeldumat töid tehakse, seda ohutum hoonele ja odavam omanikule. - Selgita välja hoone suhtes kehtivad linnaehituslikud ja muinsuskaitselised nõuded- kahtlse korral konsulteeri ajatundjatega
Kiirusmuutlik talitlus Lühikesed nimikoormusvahemikud järgnevad pidevlt Continuous-operation üksteisele nimikiiruse vaheldumisega mingi teise kiirusega. S8 periodic with related Üleminek ühelt kiiruselt teisele on seotud suhteliselt suurte load-speed changes kadudega, mis mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Tabelist võib näha, et talitlusviisid S2, S3 ja S6 võimaldavad väiksemat mootori võimsust kui S1, sest nende koormamiste ajal ei saavuta mootori osad lubatud suurimat temperatuuri väärtust. Talitlusviisid S4, S5, S7 ja S8 aga suuremat mootori võimsust kui S1, sest töö ajal soojenevad nad rohkem kui kestevtalitluse puhul. 4.7. Ülekandemehhanismid Mehaanilise energia ülekanne elektrimootorilt töömasinale toimub kas töömasina otsesel ühendamisel mootori võllile või siis mõne ülekandemehhanismi (reduktori) kaudu. Kui töömasin on ühendatud otse mootori võllile (vt. Joonis 4
annaabi.ee 
