Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagunemine, kusjuures lagunemine ei ole ühtlane kogu kihi ulatuses, vaid tekivad osoonikihis ümbritsevast oluliselt madalama osooni sisaldusega piirkonnad. Kihti lõhuvad ja osooniauke tekitavad peamiselt kloori, fluori ja süsinikku sisaldavad ained freoonid ja lämmastikoksiidid (Koorits, Nei, 1998). Antud ühendite atmosfääri paiskumise põhisüüdlaseks võib pidada inimtegevust: tuntuimad freooni allikad on külmutusseadmed ning aerosoolid, lämmastikoksiide paiskavad õhku näiteks reaktiivlennukid ja põlluväetised. 1.1. Antarktika osooniaugu kujunemine 1950. aastatest alates toimuvate osooni mõõtmiste käigus avastati 1980. aastate alguses Antarktika kohale igakevadiselt tekkiv osooniauk. Seda kindlal perioodil tekkivat nähtust võib
enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS 2007 ,,Van der.." ) Veel samal kuul soovitas ÜROs diskrimineerimisega tegelev Doudou Diene Eestil liikuda mitmekeelse ühiskonna suunas, kus riigikeele staatus on mitmel keelel
Referaat 9.klass 13.05.2006 Sissejuhatus Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil. On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Se...
Kokkuvõtteks Osoonikihi kaitseks on loodud rahvusvahelised lepped nagu näiteks Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja Montréali protokoll.Osoonikiht atmosfääris reguleerib päikeselt ultraviolettkiirguse maapinnani jõudmist.Tugevam ultraviolettkiirgus suurendab nahavähi riski päevitajail. Mõõdukas päevitamine on tervislik. 7 Kasutatud matejalid Interneti väljaanded(Google,Wikipedia) Koorits, L. Nei. Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Tartu, 1998. S. Kaur. Naha päikesekahjustused. Tartu, 1999 8
[WWW] http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegur id_vees_siilak.pdf (14.01.2014) 7. Ohud, mis varitsevad suure rauasisaldusega vee tarvitajaid. [WWW] http://ecomos.ee/content/est/119/ (14.01.2014) 8. Kändler, T. Eestis napib head joogivett. [WWW] http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestis-napib- head-joogivett.d?id=50798251 (14.01.2014) 9. Koorits, A. Meetodeid vee ja mulla keskkonnakeemilisteks määramiseteks. Tartu: Kabral & Co, 1996. 10. Liigne raud joogivees. [WWW] http://eestivesi.ee/liigne-raud-joogivees/ (14.01.2014) 12
annaabi.ee 
