sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed segakooritsükkel ,,Kihnu pulmalaulud" (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel ,,Meestelaulud" (1965, rahvaluule). Aastail 19701989 pöördus Tormis teiste rahvaste folkloori poole: valmis rida
Vokaaltsükkel "Vier Ernsten Gesängen" (,,Neli tõsist laulu") op. 121, 1896 samuti piiblitekstidele, bassihäälele ja klaverile. See tsükkel on tema loomingus kõige sügavamalt elu ja surma üle arutlev teos. Kirjutatud tõenäoliselt Clara Schumannile mõeldes. Piiblitekstidele kirjutatud tsükkel laiendab toonast liedi-traditsiooni, mahutades sellesse eetilise idealismi otsingud, mida Brahms varem oli kasutanud oma sakraalsetes kooriteostes, eriti Reekviemis ja motettides. Mingis mõttes võibki neid laule pidada reekviemiks, kuid mitte surnutele vaid kõigile õnnetutele ja vaestele. Valitud tekste võib tõlgendada kui meditatsioone surmast, elu haprusest ja armastuse ülimast jõust. I osa ,,Denn es gehet dem Menschen" II osa ,,Ich wandte mich" III ,,O Tod, wie bitter bist du", Siiraku 41: 1-3 ,,Oh surm, kui kibe on mõtegi sinust inimesele, kes elab külluses oma
rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust 4 Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis