(,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid
mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb? Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! (min 3) Hiidtsükkel "Eesti kalendrilaulud" ja selle alltsüklid “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”, “Vastlalaulud”, lisaks hiidtsükkel "Unustatud rahvad"... 6. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? Arvo Pärt sündis 1935 Paides. 7
Britten viisistas mõned Audeni luuletused. Britteni esimene menuteos oli 1937 Salzburgis esiettekandele tulnud Variations on a theme of Frank Bridge. Kui 1939 algas Teine maailmasõda, lahkus Britten veendunud patsifistina Euroopast ja siirdus USA-sse. Ent 1942 tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Detsembris 1962 lõpetas ta "Sõjareekviemi" ("War Requiem"), mida peetakse üheks tähtsaimaks inglise kooriteoseks. 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali ja1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper "Peter Grimes" ja "Suveöö unenägu" William Shakespeare'i tekstile. Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile
,,Patukahetsuse kaanon". 7. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Pärdi muusika dirigent Neeme Järvi abiga. Tänu soodsatele plaadistamislepingutele sai Pärdi nimi laiemalt tuntuks ka maailma muusikaüldsusele. Veljo Tormis 8. V. Tormis kirjutas tänaseks üldtuntud koorimuusika suurvorme. ,,Kalevala"- aineline stseen ,,Raua needmine" (1972). Järgnesid Soome - Ugri folkloorne teosteseeria ,,Unustatud rahvad" (1975- 1989) Tormise üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985). Kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" (1980) 9. Kui varasematel aastatel kasutasid heliloojad rahvaviise enamasti vaid mugandatud kujul muusikateose teemana, siis Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse ning arendab sellest mitmesuguseid kooriseadeid, kujundades suurvormilise terviku. 10. Tormis kasutab oma teostes eesti rahvaluule ja muistendite ainestikku ning eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Eino Tamberg 11
mõjutanud teda mitte üksnes isiklikult, vaid ka kunstiliselt. Britten viisistas mõned Audeni luuletused. Britteni esimene menuteos oli 1937 Salzburgis esiettekandele tulnud Variations on a theme of Frank Bridge. Kui 1939 algas Teine maailmasõda, lahkus Britten veendunud patsifistina Euroopast ja siirdus USA-sse. Ent 1942 tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Detsembris 1962 lõpetas ta Sõjareekviemi War Requiem, mida peetakse üheks tähtsamaks inglise kooriteoseks. 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali. 1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni (Order of Merit), seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Britten ei kohkunud küll tagasi modernsetest tehnikatest, kuid paigutas end suurde muusikatraditsiooni. See väljendus muuhulgas tema austuses Henry Purcelli vastu. Ühes oma tuntumas teoses Young Persons' Guide to the Orchestra (Noorte teejuht
annaabi.ee 
