osa Saare parimatest koorilauludest. Tekstidena kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise, neist tuletatud või nende põhikarakteris loodud meloodiaid. Ta on kirjutanud umbes 350 koorilaulu. · 1914.a ilmus II koorilaulude kogumik ,,Nelitesitkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Varasemad laulud olid tihti liialt rasked, et neid esitada, kuid uues kogumiks on lood üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. (,,Oh kodumaa", ,,Sa ise läksid kaugele", ,,Sina ja mina", ,,Põhjavaim" jt ) · 1920.a III koorilaulude kogumik ,,Kümme koorilaulu" · 1921. ja 1922. aastatel ilmusid kogumikud ,,Lastekoorid" Näiteid lauludest segakoorile: · 1907.a Mets kohiseb (A.Haava) · 1908.a Üht laulu tahaks laulda (G. Suits) · 1919.a Tule tule unekene (Rahvaluule) · 1926.a Üle vee (J. Liiv) · 1934.a Sind surmani (L. Koidula) · 1935.a Eesti muld ja eesti süda (L
Selles on kolm rahvalauluseadet. Visa järjekindlusega püüab Saar luua lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta peab silmas vana rahvalaulu ettekandeviise, varieerib meloodiat, käsitab teda homofooniliselt ja kontrapunkiliselt, kuid ei jõua veel oma selle ala paremate saavutusteni. Saare varasemad laulud osutusid kooridele liiga raskeiks, neist lauldi ainult üksikuid. Uues kogus avaldatud laulud on varasemaist üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. Vahepeal on Saar pidanud tihedat kirjavahetust Liine Paalmanniga ja mitte ainult Liinega, vaid ka tema vanema õe Elisega. Nende vahele oli tekkinud midagi "suurt ja kaunist", sest 1915. aasta augustis toimus Mart Saare laulatus Elise Paalmanniga! See oli üllatus, mis tahtis Liinet Saarest kiskuda veel kaugemale. Helilooja oli sunnitud abielluma vanema tütre Elisega perekond Paalmannide majanduslikke kaalutlusi arvestades. 1917. a. sündis sellest abielust tütar Heli. M
17 lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta peab silmas vana rahvalaulu ettekandeviise, varieerib meloodiat, käsitab teda homofooniliselt ja kontrapunkiliselt, kuid ei jõua veel oma selle ala paremate saavutusteni. Saare varasemad laulud osutusid kooridele liiga raskeiks, neist lauldi ainult üksikuid. Uues kogus avaldatud laulud on varasemaist üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. Vahepeal on Saar pidanud tihedat kirjavahetust Liine Paalmanniga ja mitte ainult Liinega, vaid ka tema vanema õe Elisega. Nende vahele oli tekkinud midagi "suurt ja kaunist", sest 1915. aasta augustis toimus Mart Saare laulatus Elise Paalmanniga! See oli üllatus, mis tahtis Liinet Saarest kiskuda veel kaugemale. Helilooja oli sunnitud abielluma vanema tütre Elisega perekond Paalmannide majanduslikke kaalutlusi arvestades. 1917. a. sündis sellest abielust tütar Heli. M
annaabi.ee 
