Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla
teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja" mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Protestantism: Usulahk, mis tekkis 1517 aastal, kui Martin Luther tuli välja naelutas oma kuulsad 95 teesi kiriku uksele. Luteri koraal: saksa protestantlik kirikulaul. Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded. Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli
olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Hassleri ,,Mein G'müt ist mir vervirret" > O Haupt voll Blut und Wunden (Oh Jeesus, sinu valu) uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) M. Luter. ,,Ein feste Burg". Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm Luteri koraal teoste allikana: polüfoonilised kooriseaded (koraalimotett) koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) Katoliiklik kirik ja selle muusika Rooma koolkond (vastureformatsioon), Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiili rajaja). Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 15451563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine,
heliloojatele, folkloorirühmadele, rahvusliku rocki loojatele ja kõigile teistele muusikutele. 11.3 Rahvaviiside osa eesti rahvusliku muusika kujunemisel Eesti heliloojad olid rahvaviise kasutanud esimestest algupärastest loomingukatsetustest peale. Juba Aleksander Kunileid ja Aleksander Thomson harmoniseerisid rahvaviise ning tuginesid neile oma lauludes. Nii nemad kui ka Karl August Hermann tegid rahvaviisidele võrdlemisi lihtsad neljahäälsed kooriseaded suuresti saksa laulude eeskujul. Rahvaviisi olemuse tunnetamiseni veel ei jõutud. Meloodikas kasutatav rahvaviis ning see, mis talle juurde pandi (harmoonia), olid n-ö erinevast materjalist. Johannes Kappeli, Miina Härma, Konstantin Türnpu ja Aleksander Lätte loomingus on märgata rahvaviisikäsituse mitmekesistumist, põhimõtteliselt liiguti aga eelkäijatega sama rada pidi.
annaabi.ee 
