Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu
kõnedialoogid ja erinevad tantsud, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad läbi etenduse igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis esitatakse sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata, nautida ettekannet ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikali zanrisse, nii et kahe (opereti ja muusikali) zanri piiri on sageli eristamatud ja kattuvad omavahel. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist (opera buffa) ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 5 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9
vahendades kreeka eeskujusid, sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Plautus kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21, nende seast üks fragmentidena ning mõnes on olulisi tühikuid. Plautuse eekujuks olid uusatika komöödia loojad ja sageli kasutas kontaminatsioone, sest võttis oma kreeka keelest mugandiast, et oleks põnevam ja saaks palju nalja. Tollases rooma teatris polnud enam tantsuväljakut ega komöödias ei olnud kooripartiisid ja tragöödias esines koor laval. Teatris oli poodium kõrge ja pikk, kujutas endast peaaegu alati tänavapilti ja tagaplaanil olid, kas kaks-kolm maja või isegi tempel. Komöödia tegevuskohaks oli üksnes Kreeka, mitte ainult selle pärast, et nii oli mugandatavas kreeka originaalis, vaid näiteks hoopis sellepärast, et Rooma oleks olnud kujuteldamata ori, kes tüssab oma peremeest või isegi julgeb jantlikus stseenis koguni tolle seljas ringi ratsutada
sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on 2 operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid
Tema kuulasaim teos on trägöödia „Kuningas Oidipus“, kus ta näitas, et inimesel ei ole pääsu talle määratud saatuse eest. Ta kirjutas kokku 123 näidendit. Tervikuna on säilinud 7 tragöödiat: „Aias“, „Antigone“, „Kuningas Oidipus“, „Trahhislannad“, „Elektra“, „Philoktetes“ ja „Oidipus Kolonoses. Ta lisas draamasse kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osatähtsust, vähendas kooripartiisid ja loobus sužeeliselt seostatud triloogia põhimõttest. Sophokles keskendus inimesele, tema tegudele ja otsustele. Ta usub inimese mõistuse jõusse, kuid näitab ühtlasi ka inimtarkuse küündimatust ning inimvõimete piiratust. Euroopa uusaja kirjandus on Sophokleselt palju anet ammutanud. http://filmmagazin.wordpress.com/page/2/ SPARTACUS – gladiaator, 74.-71
annaabi.ee 
