Iseloomulik on Antiiktragöödia osad: 1) proloog (koorijuht esitas sündmustiku); olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed); Tekstis puudub jutustav element, on dialoog (või monoloog) + autoripoolsed 3) näitlejate dialoogid ja kooripartiid; kommentaarid remargid. Vaatus jaguneb piltideks: stseenid e etteasted. Näidend ja selle 4) viimane episood, koori lahkumine. lavastus võivad olla eri kujutluspildid. On ka lugemisdraamasid. Ülesanne: arutleda, miks kujunes teater just Dionysose pidustustest. Vajalik kontsentratsioon kindel aeg (max 3 tundi) seab piirangud
harilikult pärast näitlejate eemaldumist. Tragöödia lõpposa pärast viimast stasimoni oli eksodos ("väljaminek"); selle lõpul lahkus koor lühikese laulu saatel orkestralt. Epeisodionides ja exodoses võis esineda näitleja dialoog koorüfeega (koori juhiga), samuti kommos ("löömine", harilikult vastu rinda leina või kurbuse märgiks); kommos näitleja ja koori ühine lüüriline laul, mis oli sageli tragöödia traditsiooniline nutulaul, itk (trenos). Kooripartiid olid struktuurilt stroofilised: stroofile vastas antistroof, neile võisid järgneda uued stroofid ja antistroofid teistsuguse struktuuriga. Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor ei lahkunud tegevuse ajal peaaegu kunagi mängukohalt. Sellistes tingimustes võis tegevuskoha muutmine näidendis või tegevuse viimine pikale ajavahemikule mõjuda häirivalt. Varane tragöödia
Maratoni (490), Salamise (480) ja Plataia (479) lahingus. Draamavõistlustel tuli ta kolmeteistkümnel korral võitjaks. A olevat kirjutanud 90 draamateost, millest tervenisti on säilinud 6: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu", triloogia ,,Oresteia". Enamikust kaotsiläinud tragöödiaist on teada pealkirjad ja mõningad fragmendid. Aischylose zanriuuendused: tõi lavale teise näitleja (hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda), vähendas kooripartiid, ehkki koori osakaal jäi tema näidendeis veel küllaltki suureks, koor vähenes 50 liikmelt 12-le; suurendas näitlejate dialoogi osa. Tragöödia hakkas muutuma koorilüürikast draamaks. Maailmapilt: Aischylos uskus kindlalt harmoonilisse ja stabiilsesse maailma, milles küll aeg-ajalt toimub traagilisi konflikte, kuid mille harmoonia jumalate tahtel taastub, kui inimesed on oma kannatused läbi elanud.
annaabi.ee 
