Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse. 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus) 6) moekunst väga rikkalikud kostüümid: meestel frakid või uhked hussaarirõivad, primadonnal vähemalt 4-5 õhtukleiti. Koostisosad: 1. Solistid professionaalsed lauljad, kelle vokaalpartiid on meeldejäävad ja lihtsad. Peavad oskama ka näidelda, tantsida ja tihti lauldes liikuda. 2. Tegelased - esiplaanil on kaks paari: esime-ne armastaja ja primadonna ning pisut koomi-line meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. 3
) ja kõnetekstide kaudu. Kus esitatakse? Ooperiteatrites Ooperiteatrites Ooperiteatrites ja ka teistel lavadel. Koori Massitseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. ülesanne Orkestri Saadab lauljaid ning auitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat, anda edasi meeleolumuutusi. ülesanne Tantsu Seob laule ja kooriosi omavahel ülesanne Ühised jooned Kõigil on lauljad, orkester, koor ja tantsijad (ooperil mõnikord on ballett). Kõik 3 on muusikalised lavateosed. Erinevused Teksti esitlus on ainult lauldes. Teksti esitlus on nii lauldes kui Esitatakse ka teistel lavadel peale kõneledes. ooperiteatrite. Muusika on jazz, pop või rock.
kõik lihtsakoelisem ning lõbusam. Kes tantsivad ooperis, kes operetis. Operetis osalevad osatäitjad ise, ooperis on aga professionaalsed tantsijad (balletirühm) Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis. Operetisorkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid mitte nii dramaturgiliselt kui ooperis ning operett on lihtsakoelisem. Ooperis koori ülesandeks osaleda massistseenides ja väljendada rõõmu ja kurbust. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahelised kõnedialoogid. Tuntumad operetid: Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva Muusikal 1. Mis on muusikal ? Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3. Mis maalased on enamik muusikaheliloojad? ameeriklased 4. Millal levis muusikal Euroopasse? Pärast teist maailmasõda läbi meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud
See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Operetid on reeglina lõbusasisulised, kuid klassikaline operett võib olla lisaks ka ajakajaline. Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise. Nagu ooperiski osalevad operetis peale solistide ka koor ning orkester. Uuemale operetile on üldiselt iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Laule, ansambleid ja kooriosi seovad omavahel kõnedialoogid Orkestrimuusika toetab tegevuse arengut ja on lihtsakoeline Peaosatäitjateks on 2 armastajapaari (sopran ja tenor või bariton, kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar) OPERETI AJALUGU Operett kujunes välja 19.saj keskel Pariisis. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline.
linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. 2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad? Operetimuusika kirjutamisel on heliloojale inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″
tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem. Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjate paar. See lavamuusika zanr kujunes välja 19.saj keskpaigas Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti
humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline.Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem.Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjatepaar.See lavamuusika zanr kujunes välja 19.saj keskpaigas Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks operetilinnaks sai Viin, kus
Teema: Muusikaieater: operett, muusikal olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid (lauluesitamine) enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust esitajalt. Samas esitavad neid siiski professionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist (esitab balletigrupp), tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid, mis seovad etenduse teemat ja annavad ülevaate sisust. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaatiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem ja kergemini mõistetav. Opereti peaosatäitjateks on tavaliselt kaks armastajapaari sopran (primadonna-peamine naislaulja) ja tenor või bariton, kellele vastandub teine koomiliste osatäitjate paar. Lisa ajalooline ülevaade Opereti lavamuusika zanr kujunes välja 19
"Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks. Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur. Paljud pühenduskantaadid kirjutas koguni eeltööna oma vaimulikele teostele ning kasutas hiljem mitmeid lõike, eriti kooriosi, kirikumuusikas. 2.4 Helikeele semantika, tsitaadid "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega) Bachi tsitaadid: Tsiteerib mõne tuntud või inimesele ligi tähendusega loo motiive lugudes, mida inimene ära tunneb. Teksti ei tsiteerita otseselt vaid varjatuna satub ta kuulaja (ala)teadvuses "õigele korrusele"
annaabi.ee 
