ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon; põrutused, löögid, pidev surve Lootevee ülesanded: 1. Kaitse põrutuste eest 2. Kaitse temperatuurimuutuste eest 3. Vähendab raskusjõu mõju 4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3
allantois. Vesikest ehk amnion on nagu läbipaistev põis. Ta ümbritseb algul idulast ja seejärel vililast ning sisaldab lootevett. Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste eest. Lootekoti punktsiooni teel saadakse lootevett, milles sisalduvate rakkude järgi saavad arstid varakult kindlaks teha loote geneetilisi haigusi.( D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 138) Kõldkestal ehk koorionil on oluline osa kasvava loote toitumises. Sõrmjad koorionihatud moodustavad osa platsentast . Hattudes on lähestikku ema ja loote vereringe , nii et ained saavad tungida ühest vereringest teise. Kooriohatu biopsia seisneb koorionirakkude uurimises loote geneetiliste haiguste avastamiseks ning seda uuringut saab teha juba kaheksandal rasedusnädalal. Kusekott ehk allantois on kõige välimine lootekest ning sellest areneb välja nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Lootevälisteks organiteks võib veel lugeda nabavääti ja plantsentat.
toodab valke, mis mõjutavad ainevahetust loote huvides) o Platsenta ehk emakook § Kujuneb samaaegselt histo- ja organogeneesiga § Kujuneb koorionist ja emaka limaskestast, vahele ulatud osaliselt amnioni rakke (nabaväädi ühinemiskohal) § Imetajatel 5 eitüüpi, olenevalt ema ja lootepoolse osa koosmõjust § Inimesel HEMOKORIAALNE platsenta, st. Loote koorionihatud nagu ujuksid ema verega täidetud ruumides (ema ja loote veri ei saa kokku) § Ülesanded • Gaasivahetus loote ja ema vahel • Ainevahetus (lootele toitained, emale kusiained) • Toodab erinevaid hormoone • Kaitsebarjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele
nabaväädile. Nabaväät kinnitub tavaliselt platsenta keskpunktis, harvem esineb nabaväädi kinnitumist platsenta servale või koguni lootekestadele.Platsenta lootepoolne pind on sile, see on kaetud amnioniga, millest kumavad läbi nabaväädist harngevad veresooned. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest (12-20tk.). Emapoolne pind on kaetud basaaldetsiiduaga ning sellel asuvad tihedahatulise kõldkesta hatud ning hattudevahelised vahemikud, mis on täidetud arteriaalse verega. Koorionihatud on kaetud süntsüütsiumiga, mille kaudu toimub toitainete imendumine ja töötlus. Platsenta emapoolselt küljel on süvendid, mis eraldavad platsenta sagarikke. Nende süvendite vaheseinad on detsiduaalkoest ning neis kulgevad veresooned, mis toovad arteriaalse vere hattudevahelisse ruumi. Siit saab loode talle vajaliku hapniku ning toitained, sinna kogunevad ka tema ainevahetuse jääkproduktid ja süsihappegaas. Platsenta funktsioonid: 1. loote varustamine hapnikurikka verega 2
annaabi.ee 
