ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal. On ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER
orkestra-antiikteatri tähtsaim koht, väike ümmargune plats skeene-sein orkestra taga, mida kasutati dekoratsioonina ning riietevahetusruumina koturnid-kõrgete taldadega jalanõud, mida kasutati kreeka teatris, et näitlejad pikemad oleksid heksameeter-antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejaoline värss anakreontiline luule- Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni selgete ja lihtsate laulude jäljendused meelika-lüürika antiikkirjanduses, mis jaguneb vastavalt ettekandele sooloks ja koorimeelikaks Sappho stroof-antiikkirjanduse värsimõõt, mis sai nime Vana-Kreeka naisluuletaja Sappho järgi 8. fööniks-punaste ja kuldsete sulgedega lind, kes vananedes end põletab ning siis uuesti tuhast tõuseb- igavese uuestisünni sümbol amatsoonid-naissõdalased aoidid- rahvalaulikud, kes esitasid ja lõid laule lüüra saatel kimäärid-tuld sülgav koletis, lõvi, kellel on seljas kitse pea ja sabaks madu nümfid-kaunid naisloodusvaimud muusad-kunstide ja teaduste kaitsejumalad
Selle ajaga on suureks kasvanud ka poeg Telemachos, kellega isa kohtub rannal. Ta on tundmatuseni muutunud. Tema tunneb ära kunagine vana amm armi järgi. Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3. Meelika- jagunes monoodiliseks ja koorimeelikaks 4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6. Hümn- ülistuslaul jumalaile 7. Ood- pidulik ülistuslaul 8. Epiniikion- laul teatud isikutele Archilleus · Kirjutas valme, eleegiaid ja jambe, milles kujutas iroonilist palgasõduri elu Tyrtaios · Vanim kreeka eleegik
Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad) Lüürika puhkes õitsele 7-6 saj eKr, Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') mille eelkäijaks olid rahvalaulud. Zanrid olid eleegia, jamb, meelika ( modooniline ja koorimeelika ) . Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios Jamb-kasvas välja pilkelaulust.Selle rajaja oli Archilochos Meelika-jaguneb modooniline ja koorimeelikaks Modooniline meelika-vastab nüüdisaja lüürikale.Teemad:sõjad, armastus jm. Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides. Luuletajad: Tyrtaios- motiivid olid vaprus, sõjalised vägiteod. Archilochos- kujutas oma luules palgasõduri elu Alkaiaos- kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule. Pindaros-teatud isikus ja tema suguvõsa ülistamine. 7
surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist. 13.Eleegia, jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas. - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. - Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast/rõhulisest silbist - Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud. Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike: hümnid ülistuslaul jumalale, epiniikion ülemaaliste mängude võitjate auks, ood pidulik, ülev ja ülistav luuletus. 14. Antiikaja kuulsaim naislüürik. Nimi ja lüürika sisu, teened naiste silmis. -Sappho - Sappho oli antiikaja silmapaistvaim naislüürik, kes pärines Lesbose ülikusuguvõsast.
Aristophanes (5. sajand eKr)-,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud". Kreeka luule ja proosa 1. Nimeta Kreeka luule zanrid. Iseloomusta neid lühidalt. 2. Nimeta monoodilise meelika esindajad/viljelejad. 3. Millest kujunes välja koorimeelika ja nimeta alaliigid? 4. Vali üks Kreeka luuletajatest ja iseloomusta teda viie lausega. 1. Eleegia-kurvatooniline luuletus. Jamb-kasvas välja pilkelaulust. Meelika-jagunes monoodilseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika-sõja, armastuse, veini ja poliitika luule. Koorimeelika-kanti ette kooris lauldes ja tantsides. Epigramm-lühike luuletus, mis kannab ühte tähendust. 2. Alkaios, Anakreon ja Sappho. 3. Kujunes välja Spartas ning oli seotud mitmesuguste kultusvormidega. Alaliigid olid hümn-ülistuslaul jumalaile, ood-pidulik ülistuslaul, epiniikion-laul teatud isikute auks. 4. Alkaios-aristokraat, oli pärit Lesbose saarelt
mütoloogiast lähtuv kujundlikkus. Näiteks Marino poeem "Adonis" (1623). mask Antiik-Kreeka teatris näitleja nägu ja pead kattev maskeering, mis märkis kujutatava isiku sugu ja vanust ning ühiskondlikku, kõlbelist ja hingelist seisundit. Maske kasutades sai näitleja esitada ühes näidendis mitut osa. Mask täitis ka hääle võimendamise ülesannet. meelika lüürika antiikkirjanduses, mis jagunes vastavalt ettekandele monoodiliseks (soolohäälseks) ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika on lähedane nüüdisaegsele lüürikale, selle viljelejate kirjanduslik keskus oli Lesbose saar ning tuntumad esindajad Alkaios (7.6. sajand e.Kr) ja Sappho (7.6. sajand e.Kr). Nad kirjutasid kultuslikke, pidu- ja armastuslaule, sidudes omavahel laulude temaatika ja autori isiklikud elamused. Koorimeelika on seotud erinevate rituaalide ja kultusevormidega, selle keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr).
annaabi.ee 
