öelnud, et selles sümfoonias ei ole otsest sõnumit, tegemist on puhta muusikaga, helilooja sõnul:" Justkui oleks Jumal taevast mosaiigi tükid alla visanud ja lasknud mul nad kokku panna." Teine sümfoonia, eriti selle finaal on Sibeliuse rahvusromantilise stiili tipuks. Hilisemad sümfooniad toovad kaasa uudse stiili, uued vormipõhimõtted ning muusikalise materjali ja vormi üha suurema terviklikkuse. ,,Armastav",op.14(1893/1911) ,,Armastav" alustas oma elu 1893.aastal 3-osalise koorilauluna, mille Sibelius kirjutas Helsingi Ülikooli koori jaoks. Sõnad on pärit Elias Lönnroti koostatud soome rahvaluule kogumikust ,,Kanteletar". 8 aastat hiljem muutis helilooja laulu 3-osaliseks orkestrisüidiks, mis on tema üks lüürilisemaid helipoeeme. Jean Sibelius(1865-1957) 19.sajandi muutuvas maailmas püüdlesid mitmed Euroopa väikeriigid oma rahvusliku iseseisvuse poole. Rahvuslik värving sai oluliseks ka muusikas. Rahvusromantiliselt pinnalt
sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. Müüt- uskumustega seotud pärmuslik jutustus maailma loomisest, kollektiivse teadvuse vorm. Novell- uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendundatud vähese tegelastega lugu ( G. Boccacio- Dekameron) Ood-pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Vana-Kreekas nimetati oodiks iga luuletust, mida kanti ette koorilauluna. Oraator- ladina keeles kõnemees. Kõneosav inimene. Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühizanris Retoorika- kõnekunsti õpetus, tekkis 5-4 sajandil pkr. Rituaal- usu-või kombetalitus, selle kindlakmääratud vorm. Rüütliromaan- keskaegne värsivormis teos, mis kujutas vaprate rüütlite fantaasiaküllaseid seiklusi ja kangelas tegusid.
Eesti Vabariigi hümniks (Kaarlep 2007:44,51). Eesti muusikat esindasid vaid kaks laulu. Aleksander Saebelmann-Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani." Mõlemad laulud olid Lydia Koidula sõnadega (Kaarlep 2007:44). Laulu ,,Mu isamaa on minu arm" kohta ütles G.Shultz-Bertram, et kui seda 800 häält laulupeol laulavad, siis saab see tõelist epohhi tegema. Ta ennustas, et see vapustab kõiki (Laulupeomuuseum). Ka tänapäeval on need kaks koorilauluna väga tuntud ja tähtsad. Nüüd esitavad neid peale meeskooride ka teised koorid. Tervikuna peeti laulupeo kava kõrge tasemega muusikaks ja selle esitamisel noore eesti koorilaulu maksimumiks, mis üllatas meeldivalt kõiki (Palamets, Hillar 1994:9). 9 3. Esimene üldlaulupidu 4. Laulupeo esimene päev Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks loetles gümnaasiumiõpetaja Gustav Blumberg kõiki osavõtjaid
annaabi.ee 
