kõrbeala. Tekkepõhjuseks on see ,et niisked õhumassid, mis merelt tulevad , ei jõua mandrisisealadele. Joonis 2. Gobi kõrbe kliimadiagramm. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on suuremalt osalt mandri sisealal asuv lössikõrb, aga esineb ka kivi- ja savikõrbe. Lössikõrbes on vanadest mäestikest tuule tõttu väljakantud tolmjast liivsavi, mida nimetatakse lössiks, mis on ka peamine pinnakate. Esineb ka kohti, kus maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5. Taimestik ja loomastik Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed
kudedesse. Seetõttu on oluline alustada ravi haiguse varases staadiumis. On hea teada, et kui nahavähk on diagnoositud ja ravitud õigel ajal, on tervistumise võimalus 95%. Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult avastada. See on suuteline levima rohkem kui basallrakk-kartsinoom. Lamerakk-kartsinoom esineb ühel kujul järgnevast: *Kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel. *Lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel.Melanoom See on kõige tõsisem nahavähi vorm ja peamine nahavähi surmade põhjustajaid. Melanoom võib areneda ükskõik, kus su kehal, normaalsel nahal või olemasoleval sünnimärgil, mis muutub pahaloomuliseks.Melanoom esineb meestel tihti peas või kaelal, naistel on seda tüüpi vähki rohkem kätel või jalgadel. Melanoomi hoiatusmärgid on näiteks:
kasvaja nahal ja limaskestadel. Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult 17 avastada. See on suuteline levima rohkem kui basaalrakk-kartsinoom. LK esineb ühel kujul järgmiselt: (derma.ee 23.02.2009) · kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel; · lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel. 4.2.1 Riskifaktorid (derma.ee 23.02.2009) · Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest; · Naha pigmendi vähesus; · Organismi immunoloogilise seisundi langus; · Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur;
annaabi.ee 
